Eesti asi: maailmakoristus, põlevkivi või Kangro skulptuurid?
Hääletajaid lisandub kui soojal sügisel kukeseeni. Viimasel internetihääletusel anti 3214 häält, mis on üle tuhande enam kui nädal tagasi. Kokku on hääli antud enam kui 9000.
Eesti Päevalehe artikleid „Eesti asi 2011” teemal on veebis loetud ligi 20 000 korda. Facebooki fännikülge on vaadatud ligi 60 000 korda.
Lõppenud hääletusvooru võitsid looduskaamerad, kogudes 702 häält, mis oli 21,8% koguarvust. Välja langesid lodi 3,6%, looduse omnibuss 5,9% ja Viljandi folk 7,1% häältega.
Uued kandidaadid on siin.
Maailmakoristuse talgud
Praeguseks oleme saanud lugejailt üle 300 pakkumise vahvate Eesti asjade kohta. Kõige enam on soovitud aina paisuva „Teeme ära” kampaania võistlusesse lisamist. Täna see juhtubki.
Meenutagem: „3. mail 2008 tuli rohkem kui 50 000 inimest oma kodudest välja, et üheskoos kodumaa koledatest prügihunnikutest puhtaks teha. Viie tunni jooksul korjasid vabatahtlikud Eestimaa metsadest ja teeäärtest kokku rohkem kui 10 000 tonni rämpsu. Kas saab ilusamat kingitust teha oma maale tema 90. sünnipäevaks?” Selline mälestus seisab täna ärategijate veebiküljel.
Veel päev enne talgute toimumist tundus kõik uskumatu hoolimata peakorraldaja Rainer Nõlvaku ja ta meeskonna vankumatust eneseusust. Nüüdseks on tegemist ühe tippsündmusega Eesti vabatahtlike tegevuse ajaloos. Ent tegijate hoog pole raugenud, pigem vastupidi. Praeguseks on talgud jõudnud Eestist 16 riiki, neil on osalenud enam kui 2,7 miljonit vabatahtlikku. Lätit puhastas pool miljonit inimest, Leedut ligi 400 000, Serbiat ja Soomet kumbagi 300 000, Eesti õhutusel tuldi välja Brasiilias ja Indiaski.
Aga vähe veel! Järgmisel aastal loodab talgutoimkond viia 24. märtsi ja 25. septembri vahel läbi maailmakoristuse päeva. Osavõtust on seni teatanud 70 riiki. Võimatuna tunduv näib Eesti jonni toel võimalikuks saavat.
Miljoniaastane põlevkivi
Eesti tähtsaima maavara põlevkivi maardlad moodustusid 400–450 miljonit aastat tagasi. Hoolimata sellest, et põlevkivi on leitud 80 riigi territooriumilt, on Eesti üks maailma tähtsamaid põlevkivimaid.
Ennustused, kuidas me oleks suutnud oma riigi üles ehitada ilma kodumaise põlevkivielektrita, jäävad tuleviku ajalookirjutajate pärusmaaks.
Ka aastal 2011 tegi põlevkivi endiselt ilma ja jõudis uudistesse, nii kodumaise põlevkiviõlist saadud diislikütusena kui ka põlevkivituha väljadele rajatud tuulikupargina. Põlevkivi ja sovetimentaliteedi koostoimel sündinud Kohtla-Järve poolkoksimäed said kultuursema ja vähem saastava ilme. Eesti Energia põlevkiviplaanid ulatusid kogunisti Ameerikani välja.
Kangro lummab
Tauno Kangro võib meeldida või mitte, kuid aastaks 2011 on ta skulptuurid saanud Eestimaa pärisosaks nii Tallinnas, Rakveres, Põltsamaal, Kuressaares kui ka mujal. Tarvas, Piret ja Töll, kündev Kalevipoeg, Musumäe suudlejad, Mustamäe kaunitar ja palju poleemikat tekitanud Korstnapühkija, mis tänavu installatsiooni käigus kivimüüri taha varjati. Rääkimata Tallinna lahte kavandatud merevahus koju sammuvast Kalevipojast, mille sündimise lugu voogab kui lüroeepiline lugulaul, mille lõppu veel ei paista.
Peaaegu sama legendaarseks tõotab kasvada Rakvere tarva kõhu alt alatihti ära varastatav ja Kangro poolt taas paika pandav karvatuust, mis tutivaraste kiuste on taas sulatusahjust välja tulnud ja ootab Rakveres paikapanemist.
Tauno Kangro ise müristas bassihäälel telefonitorusse, et ta tänased rügamised on seotud Balti Laevaremonditehasesse valmiva „Meremeeste kaitsja” nimelise kuuemeetrise skulptuuriga ja Võrru plaanitava seaperega.
Sel nädalal hääletusel:
Tähtsad kontaktid
Eesti asjade pakkumiseks: www.epl.ee/eestiasi
Lisainfo telefonil 322 3487
