Eesti asi: kas Vene-hirm on samuti Eesti asi? Või seto handsa?
Eesti asja 2011 otsimine jätkub aina kasvava hooga. Internetihääletusel on antud üle 3000 hääle, lisaks on tehtud ligi 240 ettepanekut, mida valida. Eesti Päevalehe artikleid sel teemal on veebis loetud ligi 10 000 korda. Facebooki fännikülge on vaadatud 35 000 korda.
Alates läinud kolmapäevast kuni esmaspäeva keskööni anti Eesti asjade poolt kokku 1271 häält, rohkem kui kunagi varem. Vooru võitis rahvaraamatukogu 433 häälega, mis oli 34,1% koguarvust. Välja langesid koduküpsetatud leib (3,1% häältest), Vana Tallinn (3,2%) ning laul „Mis maa see on?” (3,9%).
Uued kandidaadid on siin.
Külaliikumine Kodukant
Liikumise tegevjuht Kaie Toobal kilkas telefonitoru otsas rõõmust, kui kuulis, et Eesti Päevalehe lugejad peavad Kodukanti oluliseks Eesti asjaks.
„Kui avanesid euroraha kraanid, oli Kodukant külade sädeinimesed ja külavanemad nii hästi välja koolitanud, et nad kõik oskasid juba projekte kirjutada,” rääkis Toobal uhkelt. Kui esimesed eurotoetused täitsid maa külakiikede ja külaväljakute armaadaga, siis nüüdseks on jõutud uhkete külakeskuse hoonete rajamiseni, selgitas tegevjuht. Just kooskäimiskoha puudumine on nii mõnegi väikese küla elu pärssinud.
Kodukandi liikumises tegutseb umbes 5000 aktiivset maainimest, kelle ponnistustega on Eesti külad oluliselt eestilikumaks muutunud. Alates 2005. aastast toimuv aasta küla konkurss ei pane liikuma üksnes kogukondi, vaid appi haaratakse sugulasi-tuttavaid kaugemaltki. Külavanemate koolitamine aitab kaasa uute liidrite sünnile.
Kodukandi toetatava Olustvere hoidistemessita ei kujuta aga paljud maaperenaised elu enam üldse ette. Tänavu sai sealt tuule tiibadesse… küüslaugumoos.
Iga kahe aasta tagant suvel kokku saav Eesti külade maapäev ehk külade parlament kindlustab üha enam oma kohta maaelu edendajate esireas.
15 aastat tegutsenud Kodukant on kodanikuühiskonna sünnivalud selja taha jätnud ja Eesti asja ajamisel oluliseks tegijaks tõusnud, usuvad paljud aktivistid.
Seto handsa – viskist etem
Endiselt vaieldakse, kas seto rukkiviina nime kirjutada hansa või handsa. Mõlemad variandid on õiged, kinnitavad keelenõustajad. Kuna setokeel-
setes tekstides esineb handsa, jääme selle juurde. Kes ei taha Setomaal pahanduse sisse sattuda, peab aga kindlasti hoiduma handsa puskariks nimetamisest.
Setode rukkiviina sarnast jooki mujal Eestis ei valmistata. Setod, kelle hulgast valitakse Seto kuningriigi päevadel ka parim handsameister, peavad oma koduviina valmistamise juures oluliseks kahekordset destilleerimist, mis teeb joogi puskariõlidest puhtaks. Toiduametis tehtud kontroll näitas, et handsa on puhtam kui mõnigi Eesti kauplustes müüdav viski, väidavad setod.
Kuigi ametlikult pole hand-sa valmistamine ja müük ikka veel lubatud, möödub tähtsam seto üritus harva handsata. Joogi kuulsus kasvab iga aastaga. Setode võitlus handsa kui kultuuri ühe osa legaliseerimise eest jätkub.
„Miks peaksid setod handsat salaja tegema, kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides võib kodustes tingimustes kangeid jooke valmistada, olgu selleks siis Itaalia grappa, Kreeka raki või Tšehhi slivovits? Miks võib neis riikides neid jooke teha ja kohati isegi müüa, aga setod oma handsat teha ei tohi?” on küsinud setode ülemsootska Ahto Raudoja.
Vene-hirm – igavene painaja
Mis siin pikalt rääkidagi, pigem tasub enda sisse vaadata. Ajaloo haavad armistuvad aeglaselt. Ent Eesti elu tunnusmärk ja tegudele kannustaja on seegi.
Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Külaliikumine Kodukant
2. Handsa
3. Vene hirm
Vanad olijad
4. Lodi – 5,9% (häältest eelmises voorus)
5. Suitsusaun – 6,3%
6. Punklaulupidu – 7,9%
7. Künnivõistlus – 8,4%
8. Teatetants – 12,8%
9. Looduskaamerad – 14,4%
10. Rahvaraamatukogu – 34,1%
Tähtsad kontaktid
Eesti asjade pakkumiseks ja hääletamiseks:
www.epl.ee/eestiasi
Pakkumiseks ka:
e-kiri: rein.sikk@epl.ee
tavakiri: Tallinna 15
44306 Rakvere
telefon: 322 3487
