Eesti asi: kas Mulgi kapsas on etem kui sajakroonine? Aga PÖFF?
Eesti asja otsimine jätkub. Internetihääletusel on siiani antud üle 3500 hääle, lisaks tehtud üle 200 ettepaneku asjade hääletusele lisamiseks. Eesti Päevalehe artikleid teemal „Eesti asi 2011” on veebis loetud üle 13 000 korra. Facebooki fännikülge on vaadatud 45 000 korda.
Alates läinud kolmapäevast kuni esmaspäeva keskööni anti Eesti asjade poolt 753 häält. Hääletusvooru võitis külaliikumine Kodukant, kogudes 205 häält, mis oli 27,2% koguarvust. Välja langesid punklaulupidu ja handsa, kogudes mõlemad 3,5%, ning Vene-hirm 6,8%-ga.
Uued kandidaadid on siin.
PÖFF toob valguse
Pimedate Ööde filmifestivali ema Tiina Lokk rõkatas telefonitoru otsas, kui kuulis, et PÖFF-ist võiks saada Eesti asi 2011. Ja rääkis, et üks tuntumaid Eesti–Soome kultuurisilla ehitajaid – Eva Lille – on tegelikult PÖFF-i ristiema.
Just Lille arutanud Lokiga, et kui Soomes on valgete ööde festival, miks siis Eestis ei võiks olla pimedate ööde oma. „Ettepanek tuli ettevaatlikult, aga mina hüüdsin kohe, et just, pimedad ööd on õige, suurepärane, absoluutselt ainuõige,” meenutas Lokk.
PÖFF-i nime poeetiline selgitus räägib meie pimedaimast ajast, hingedekuust novembrist, kus filmid on kui üksikud hinged, otsides endale vaatajat. Mullu käis PÖFF-il 70 000 vaatajat. „Usun, et suurepärane nimi andis PÖFF-i algusaastail poole meie edust,” on Lokk veendunud.
Nüüdseks on PÖFF-il ka väiksemad velled-õed: HÕFF – Haapsalu õudusfilmide festival, TARTUFF – Tartu armastusfilmide festival. Viieteistkümneseks saav PÖFF toimub tänavu kümnes Eesti linnas.
Juubilarist kapsas
„Pakun Eesti asjaks 2011 Mulgi kapsa,” kirjutas Triin-Liis Härma maakera kuklapoolelt. „Oleme Perthis, Lääne-Austraalias tegutsev väike ettevõte nimega „E crew”, osaleme toidufestivalidel. Viimase kahe nädala jooksul oleme osalenud kahel festivalil ning suurimaks hitiks osutusid verivorst hapukapsa ja pohlamoosiga ning Mulgi kapsas. Sõid ja kiitsid nii kohalikud kui ka Aasia kultuurist pärit inimesed.”
„Kui üks Soome daam ostis kuuekümnendail Tallinnast hapukapsaid ja hakkas neid Helsingis oma kortermajas keetma, tormas kogu püstak uurima, mis küll nii jubedasti haiseb,” meenutas Raivo Riim, Soome silla ehitaja Virumaal. Igal aastal viib ta Helsingisse Mardilaadale hulga Mulgi kapsast. „Kõik, kes seda korra on proovinud, soovivad veel,” rõõmustab Riim.
„Konserveeritud Mulgi kapsas tähistab sel aastal oma 60 aasta juubelit,” rääkis hoidistetootja AS-i Salvest peatehnoloog Marika Kramin. Aastal 1951 pandi Tartus purki esimesed hermeetiliselt suletud Mulgi kapsad, mis võisid säilida kuni paar aastat. Retsept on põhimõtteliselt samaks jäänud, kui väiksem rasvakogus välja arvata.
Alli Laande mulgi kultuuri instituudist tegi ajaloolise ekskursiooni roa tagamaadesse, rõhutades mulkide praktilisust. Et kui juba toitu teha, siis nii, et oleks toitev. Koos kapsaga hautatud sealiha ning kruubid olid tõeline energiapomm.
Eesti Rahva Muuseumi teadur Reet Piiri lisas, et Mulgi kapsa võidukäik Eestis algas 1860-ndatel, mil jõukad mulgid hakkasid talusid üles ostma ja elukohti vahetama. Mulgi kapsas kinnistus üle Eestimaa.
Sajakroonine elab edasi
Eesti oma rahade hulgast armastatuim – sajakroonine – on leidnud enesele uue elu kruusidel, särkidel ja muudel meenetel. Rääkimata raamituna koduseintel rippumisest või perekonnapiibli vahel oma raha meenutamisest. Eesti Panga andmeil oli eurole ülemineku hetkel sajakrooniseid pangatähti ringluses ligi 800 miljoni krooni eest. Oktoobri lõpus oli panka tagasi jõudmata 1,75 miljonit rahatähte ehk siis enam kui üks pangatäht iga Eesti elaniku kohta.
Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. PÖFF
2. Mulgi kapsas
3. Sajakroonine
Vanad olijad
4.–5. Lodi ja teatetants 7% (häältest eelmises voorus)
6. Suitsusaun 8,8%
7. Künnivõistlus 10,6%
8. Rahvaraamatukogu 12%
9. Looduskaamerad 13,7%
10. Külaliikumine Kodukant 27,2%
Tähtsad kontaktid
Eesti asjade pakkumiseks: www.epl.ee/eestiasi ja
rein.sikk@epl.ee
Hääletada saab, kui avate veebis viimase Eesti asja loo, sealt leiate hääletusmasina.
Lisainfo telefonil 322 3487
