Eesti arstide väljavool välismaale hakkas tänavu taas kasvama

Kui eelmisel aastal tervishoiutöötajate väljaränne veidi rauges, siis tänavu on tervishoiuametist dokumentide väljavõtnute arv taas kasvanud.

Tervishoiuameti andmetel võttis mullu dokumendid välja kokku 195 tervishoiutöötajat, esimesel poolaastal 81. Tänavu esimese poolaastaga on nende arv aga taas tõusnud 105-le. 2004. ja 2005. aastal kõikus aastas lahkujate arv 400 ja 300 piires.

Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala lõpetanute statistika näitab samas, et mõne aastaga on lõpetajate arv kahanenud 150-lt saja ligi.

Arstide liidu presidendi Andres Korgi sõnul lahkuvad tema kogemusel just noored residendid, sest just nemad jäid ilma aasta hakul streigiähvardusega saavutatud tervishoiutöötajate palgatõusust. “Noored olid äärmiselt solvunud,” märkis Kork, kelle sõnul on ka residendid arstid ning peaksid seega samuti saama osa palgatõusust. “Valitsus aga otsustas, et residendid ei saa.” Kork peab seda ka põhjuseks, miks üha rohkem noori arste nüüd Eestist lahkub.

Ka nooremarstide ühenduse juhatuse liige Vallo Volke kinnitas residentide kasvavat soovi rakendada end Eesti piiridest väljaspool. Tema sõnul näitas sel kevadel kuuenda kursuse üliõpilaste seas korraldatud küsitlus, et kolmandik neist plaanib välismaal töötamist.

Volke sõnul ei ole põhjuseks midagi muud kui tõstmata jäänud palk. Residentide tunnipalk jäi endiselt 75 kroonile, kui ülejäänud arstide tunnitasu tõsteti 99 kroonile.

Statistika puudulik

Kork selgitas, et on palju riike ja tervishoiuasutusi, kuhu võib tööle minna ka ilma dokumente Eestis välja võtmata, s.t aktsepteeritakse vaid ülikooli diplomit. Seega  ei pruugi kõiki minejaid tervishoiuameti statistika kajastada ning nende üldine arv võib olla veel suurem. Tervishoiuameti andmetel olid tänavu esimesel poolaastal dokumendid välja võtnud arstidest kaheksa residendid. Kuid neile võib veel oodata lisa sel suvel lõpetanute seast.

Tallinna perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Soometsa sõnul lahkub Eestist endiselt ka palju perearste. “Noored ikka lähevad,” märkis ta. Tema sõnul minnakse võrdselt nii Soome kui ka Rootsi. “Vahe Rootsi palkadega on kolme-neljakordne. Seal on palk umbes 45 000–70 000 Rootsi krooni. Rootsi riik pakub isegi tasuta keeleõpet.”

Kommentaar

Ivi Normet, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler

Mõistame residentide muret palgatõusu viibimise pärast ja loodame, et residentide palgatõusuga seotud riigieelarve muudatused kulgevad plaanipäraselt.

Residentide töötasu võrdsustamist arstide tunnipalga miinimumiga toetas 10. mai valitsuse kabinetiistung. Otsustati, et täiendavad palgakulud kaetakse 2007. aastal riigieelarve vahenditest. Palgakuludeks on arvestatud 11,7 miljonit krooni ja see tagatakse riigieelarve muutmisega.

Haridus- ja teadusministeerium taotles 2007. aasta eelarve muutmisel vastavalt valitsuse otsusele raha arst-residentide palkadeks. Arst-residentidele makstakse palka tagasiulatuvalt 1. maist 2007.

2007. aastaks on residentide töö tasustamiseks eraldatud 88,4 miljonit krooni. Praeguses eelarves arvestatakse palgaks 75 krooni tunnis, sest nende töölepingud on sellise töötasuga sõlmitud.