“Kaitseväe prognoosid ütlevad, et Eesti-vastase sõjalise ründe puhul jõuaks esimesed tõsiseltvõetavad liitlaste abiväed kõigi poliitiliste otsuste meile kõige soodsamal ja kiiremal langetamisel siia 50 päeva pärast. Tõenäone on pigem sada päeva.”

Eesti kaitsevõime on tähtis

Selline arvutus näitab Krossi hinnangul, et Eesti vajab praeguses muutlikus julgeolekuolukorras nii iseseisval kaitsevõimel kui ka tugevatel liitlassuhetel põhinevat kaitsepoliitikat.

“Lihtsamalt öeldes: meil on vaja, et liitlased langetaksid oma abiotsused nii kiiresti ja soodsalt kui võimalik. Ent meil on samuti vaja, et ründe korral oleks olemas jõud, kes suudaks vähemalt sada päeva sõdida,” kirjutas Kross oma artiklis.

“Kõik viimased sõjad näitavad üht: sõdade võitmisel on määrava tähtsusega konventsionaalne maaväe tegevus,” lisas ta.

Krossi hinnangul tegi Eesti 1939. aastaks vea, et meil ei olnud liitlasi, kuigi oli sõdimisvõimeline kaitsevägi. “Nüüd ei tohi teha vastupidist viga, et liitlased on, aga kaitseväge pole,” suhtub Kross kriitiliselt kaitseminister Jürgen Ligi kavasse kaotada üldine ajateenistuskohustus.