EENet vähendab ee-lõpuliste veebiaadresside piiranguid

Kui seni tohivad eelõpulisi internetiaadresse kasutada vaid Eestis registreeritud äriühingud, siis peatselt saavad Eesti tunnusega domeene kõik soovijad.

Lisaks kaob seni kehtiv piirang, mille järgi võib iga ettevõte registreerida vaid ühe domeeni. Seni on firmad pidanud uute domeenide registreerimiseks kirjutama eraldi põhjenduse. Samuti peavad domeenide omanikud hakkama maksma paarisajakroonist aastamaksu.

“Uuenduste pluss on kindlasti see, et kaob totter nõudmine, et ühel firmal võib olla vaid üks domeen,” ütles Mobi Solutionsi juhatuse liige Rain Rannu. Reformi miinusena tõi Rannu välja, et turg avaneb domeeni kokkuostjatele.

“Kiiresti ostetakse kokku suur hulk ettevõtete nimedega internetiaadresse, mille mõni ettevõte on unustanud enda nimele registreerida, ja seda ainult edasimüümiseks,” selgitas Rannu.

Seetõttu soovitab Rannu suurtel rahvusvahelistel firmadel ja teistel, kellel enda nimega domeen võtmata, selle kiiresti ära teha. “Vastasel korral võivad spekulandid ette jõuda,” ütles ta.

Maksab 200–400 krooni

Eesti tunnusega domeenide registreerimine kuulub hetkel Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu ehk EENeti pädevusse, mis kuulub haridus- ja teadusministeeriumi valitsusalasse. Domeeni administraator Jaak Lippmaa ütles, et praegu käib uute reeglite tehniline ja juriidiline vormistamine ning peagi riputatakse need ka üles. “Aasta alguses tahaks selle ikkagi edukalt läbi viia. Jaanuaris teeme uued reeglid inimestele teatavaks ning siis tuleb üleminekuaeg,” rääkis Lippmaa.

Kuna rahvusvahelised internetireeglid näevad ette, et domeenide registri haldamine ei tohi olla tulutoov ettevõtmine, siis sõltub domeeni aastamaksu suurus Lippmaa sõnul sellest, kui suureks kujuneb seda haldava organisatsiooni eelarve. Lippmaa hinnangul jääb see summa 200 ja 400 krooni vahele. “Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis kõigub see 300 krooni kandis.” Praeguseni on domeenide haldamist rahastanud riik.

Domeene kontrollivad Lippmaad

•• Eesti tunnusega domeenide ehk ee-lõpuliste internetiaadresside jagamist kontrollivad juba 1990-ndate aastate algusest Endel ja Jaak Lippmaa.

•• 1992. aastal sai riigitunnuse administraatori tiitli keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi direktor akadeemik Endel Lippmaa.

•• Rahvusvahelises internetiorganisatsioonis IANA on Endel Lippmaa kõrval domeeni tehnilise kontaktina märgitud tema poja Jaak Lippmaa aadress.

•• “Ma saan umbes kaks korda kuus kirju rahvusvahelistelt survegruppidelt, kes tahavad domeeni haldamist muuta äriliseks ettevõtmiseks. Samasuguseid ärilisi ettepanekuid on tulnud ka Eestist,” ütles Jaak Lippmaa.

•• “Ma olen seda tööd teinud vabatahtlikuna ja ilma igasuguse tasuta 14 aastat ning ma ei kavatse lasta sellel muutuda äriliseks tegevuseks,” lausus ta.