Eelarve hiigeldefitsiit põrmustab euroraha unistuse

Maailma ja Eesti majanduse kiire kokkutõmbumine ning tänase valitsuse lõtvade rahakotiraudadega eelarvepoliitika viib suure tõenäosusega olukorrani, kus selle aasta lõpuks haihtub suur osa riigi kassareservist, järgmisel aastal süüakse ära stabiliseerimisreserv ning edasi hakkab riik kulutamise jaoks laenu võtma.

Selline on ühelt poolt pessimistlik, teisalt realistlik aegrida reservide kadumise ja võlaorjuse tekkimise vahel. Nii iseloomustab olukorda endine rahandusminister Taavi Veskimägi ja lisab, et „ma ei näe sel valitsusel enam jõudu teha tegelikke kärpeid. Kärpimine on mõneti lihtsalt tänane poliitiline retoorika, et olukorda rahustada.“

Palju märke näitab, et nii just läheb

Hinnanguliselt on järgmise aasta lõpuks kogu valitsussektori tulude ning kulude vahel 10 miljardi krooni ringis. Riigi defitsiit oleks sellega suurem kui 3% SKP-st, mis on aga eurotsooni pääsemise piiriks ja tähendab, et Eestil ei õnnestu taas eurot kasutusele võtta.

Rahandusministeeriumis valmistatakse praegu ette traditsioonilist sügisest majandusprognoosi, mida ei avalikustata enne novembri lõppu. Rahandusminister Ivari Padar on juba esitanud valitsusele ettepaneku kärpida alles kuu tagasi heaks kiidetud 2009. aasta eelarvet 2,5 miljardi krooni võrra. Siin tasub tähelepanu pöörata Padari toodud kärpe vajalikkuse põhjendusele – see on vajalik, et Eesti püsiks euro kasutuselevõtuks vajaliku defitsiidi 3 protsendise limiidi sees.

Padari mõttel on suur tähendus. Tema on näinud ministeeriumis valmiva prognoosi numbreid ning äkiline uue kärpimisvooru väljakuulutamine tähendab suure tõenäosusega, et seal ennustatav miinus ulatub just täpselt 3%-ni SKP-st, kui mitte rohkem.

Rahandusministeeriumi enda suvine majandusprognoos, ennustas järgmiseks aastaks täna juba halenaljakat 2,6 protsendilist majanduskasvu ja riigi tuludeks vastavalt 91,5 miljardit krooni. Täna riigikogus menetluses oleva 2009. aasta eelarve kuludeks on aga 98,7 miljardit ehk 7 miljardit rohkem.

Valitsus arvestas eelarvet esitades kahe asjaga. Esiteks 2,6 protsendise majanduskasvuga ning teiseks kokkulepitud maksualanduste ning soodustuste kaotamisega. See tähendab, et maksutulusid sai mitme miljardi võrra tõsta.

Aga nüüd on näites Eesti Pank juba pakkunud, et tõusmise asemel tõmbub majandus ehk SKP järgmisel aastal kahe protsendi võrra kokku. Valmiv rahandusministeeriumi prognoos ennustab vähemalt samasuurt langust kui mitte rohkem. Seega vaatamata sellele, et maksumäärade alandamine on peatatud, laekub makse järgmisel aastal eeldatavasti selle aastaga võrreldes miljardeid vähem, kuna nii sel kui järgmisel aastal kehtivad tähtsamate koormiste osas tegelikult ühed ja samad määrad.

Võib eeldada, et eelarvesse juurde kirjutatud seitse miljardit haihtuvad väga kiiresti. Sellise hinnanguga nõustub ka endine rahandusminister Taavi Veskimägi. “Mina arvan, et puudujääk tuleb 8 miljardi ümber,” kinnitab ta. Aga 3% SKP-st oleks järgmisel aastal umbes 8,2 miljardit krooni. Seega piiri peal.

Teine eksrahandusminister, Aivar Sõerd, aga ei taha nii suure defitsiidi tekkimist uskuda. “Väljavaade, et Eesti ei täida eelarvedefitsiidi kriteeriumit, tundub uskumatu. Alles aasta tagasi oli meil sama suur eelarve ülejääk,” nendib ta. “Loodan, et asi nii hull pole, kuid välistada seda ka ei saa.”

Nestor: kärbete tegemine ei tule lihtne

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor seletas, et Padari uus kokkuhoiuplaan koosneb kahest osast: umbes ühe miljardi eest on seal kulusid, mis sõltuvad maksude laekumisest või SKP suurusest. Nii näiteks peab haigekassa oma eelarvet vähendama, sest sotsiaalmaksu oodatakse vähem. Ülejäänud 1,5 miljardit on aga täiendavad kulude kärpimised.

Sotsiaaldemokraadid Nestori sõnul kahte võimalust: “Esiteks külmutada vanemahüvitise lagi ja teiseks jätta kaitsekulud hoopis tänasele tasemele.” Aga samas möönab ta, et selliseid ettepanekuid ei oota koalitsioonipartnerite juures lihtne heakskiit.

5 miljardiline miinus juba selle aasta lõpus

Arutelud järgmise aasta kitsikuse üle on varjutanud tõsiasja, et riik vajub oma eelarvega miinusesse juba sellel aastal ja seda vaatamata kevadel tehtud negatiivsele lisaeelarvele.

Paljud eksperdid möönavad, et maksude laekumine jääb väiksemast sellestki, mida ennustati kevadel vastu võetud ning numbreid juba oluliselt vähendanud eelarvega. Kuna täna kehtivat eelarvet enam ei kärbita, ega kavatseta miinusele muud katet otsida, sööb selle aasta miinus praktiliselt ära riigi esimese reservi – kassareservi. See on riigi rahakotis olev vaba raha, mida tavaliselt kasutatakse suuremate kulude katmiseks, kui on näha hiljem kindlasti kätte saadavaid laekumisi. Selles reservis on praegu natuke rohkem kui 6 miljardit krooni.

Endine rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul tuleb defitsiit tõsiasjast, et negatiivse lisaeelarvega ei vähendatud mitte reaalseid kulusid vaid peamiselt kulude prognoose. “Selle aasta lõpuks tuleb juba defitsiit ja see on umbes 1,3-1,5% SKP-st. Ehk 3-4 miljardit krooni,” hindab ta. “Aga see on konservatiivne hinnang,” lisab Veskimägi karmilt.

Seega kui järgmisel aastal on vaja riigil katta 3%-ni SKP-st ehk 8 miljardini ulatuv defitsiit, pole kassareservist võtta rohkem kui paar miljardit. Lisades stabiliseerimisreservi kasutamise võiks ots-otsaga kokku tulla, aga laenamine tundub aina tõenäolisem.

Poliitikaringkonnis levivad arvamused aga kinnitavad, et Veskimägi hinnang tänavusele defitsiidile on konservatiivne. Riigikogu kuluaarides sosistatakse juba viie miljardilisest puudujäägist kohe selle aasta lõpus.