Economist: Eesti sai küberrünnakute ajal hästi hakkama
(10)
Economisti hinnangul kujutavad küberrünnakud endast riikide julgeolekule suuremat ohtu kui seni tajutud. Väljaanne loob kujutluspildi sellest, kuidas organiseeritud kuritegevus võiks suurlinnades suuri liiklusummikuid tekitada, halvata äri, meedia, valitsuse ja avalike teenuste osutamise ning isoleerima piirkonna ülejäänud maailmast. Leitakse, et praeguse küberkaitsevõimaluste juures on selline tulevik hirmutav.
Suurem osa valitsusi on seni, kaitsmaks oma institutsioone küberkuritegevuse vastu, keskendunud eelkõige sellele, et häkkereid olulistest valitsusarvutitest eemal hoida. Palju vähem on mõeldud riskidele, mis võivad lähtuda avalikust internetist, mis on tänapäeva elus ülivajalik. Paljude riikide jaoks mõjus Eestis toimunu kui vali äratuskell. Seetõttu on paljud maailma rikkaimad riigid saatnud oma julgeolekuspetsialistid Eestisse küberrünnakutest õppust võtma.
Hoolimata keerukatest rünnakutest sai IT alal edukas Eesti rünnakute ajal päris hästi hakkama, leiab ajaleht. NATO spetsialistide hinnangul oleks teistel riikidel võinud palju halvemini minna. Väljaande hinnangul mängis Eesti kasuks avatus ning sujuv koostöö valitsuse, äri ja kõrgkoolide vahel.
Üksnes füüsilisele kaitsele orienteeritud NATO hindab nüüd oma positsiooni ümber. Kui Eesti organisatsioonilt abi palus, ei suudetud teha muud kui saata kohale NATO vaatlejad. Paistab, et mitteametlikud liidud toimivad siin paremini. Rootsi internetifirmad aitasid rünnakuid peatada enne kui need Eestisse jõudnud oleksid, leiab ajaleht.
Economisti hinnangul on küberrünnetega rinda pistmiseks lisaks vasturünnakule vajalik ka õiguslik reguleeritavus. See tähendab, et küberrünnakuid tuleb võtta sama tõsiselt kui terrorismi, rahvusvahelist kuritegevust või teise riigi agressiooni. Need tuleb rahvusvahelise tasemel kuritegelikuks kuulutada ning ründajatele karistused määrata.
 |
  |
 |
