E-hääletuse vastased kardavad protestilainet

Teravamalt ründasid e-valimiste lõplikku seadustamist Rahvaliidu poliitikud, kes on läbi aastate osutanud vastuolule põhiseadusega, sest “e-hääletusel pole tagatud valimiste salajasus ega ühetaolisus”.

Janno Reiljani sõnul luuakse asja juurutamise järel paljudes töökohtades võimalused ID-kaardiga valimisteks. “Kohalikes omavalitsustes on vallavanema kabinetis võimalik kõigil valida. Keegi ei ähvarda neid, kuid kõik teavad – kui nad kompuutri juurest läbi ei käi, siis on nende töökoht ohus,” hoiatas Reiljan. “Juhuslikult vaadatakse ka seda, kes kuidas hääletab. Midagi pole teha, see on Eesti arengutase.”

Reiljani hinnangul toob e-hääletus kaasa sügisel väga palju rikkumisi koos protestidega.

Kuidas parteile hääli tuua?

Sotsiaalliberaal Sven Mikseri sõnul pole e-hääletamisel piisavalt tagatud “inimturvalisus”, võrreldes praegusega, kus valimisjaoskondades hoolikalt jälgitakse, et inimene on kabiinis üksi.

Tehniliselt on süsteem ilmselt turvaline ka siis, kui pole teada, kas arvuti taga istub sama inimene, kelle ID-kaart on arvutis või seisab arvutiklahvidele vajutaja õla taga tema ülemus, lisas Mikser.

Tema väitel analüüsitakse erakondade peakorterites juba praegu, kuidas panna see revolutsiooniline muudatus rohkem hääli tootma. “Tugevad kandidaadid saadavad enne valimisi oma tiime jagama postkaarte, kondoome, tikutoose,” lausus Mikser. “Nüüd käivad eelvalimiste ajal majast majja needsamad noored. Aga tikutooside ja kondoomide asemel on neil kaasas sülearvutid, milles palutakse inimestel sooritada oma valimistoiming.”

Positiivseks pidas Mikser vaid seda, et palju linna- ja vallavalitsusi asub nüüd kibekiiresti oma territooriumi traadita internetita levialaga katma.

Kriitikute hinnangul muutub e-hääletuse korral farsiks valimiste rahvusvaheline vaatlemine. “Kujutleme ette vaatlejaid, kellele partei X ütleb, et massiliselt osteti hääli sülearvuti kaudu. Seda on täiesti võimatu kontrollida ja vaadelda,” lausus Jaak Allik Rahvaliidust.

E-valimiste tehnoloogiat käsitlevat eelnõu kaitsnud reformierakondlase Kristiina Ojulandi kinnitusel on täiesti võimalik, et valimiste päeval “koputab su ukse taga üks rahvusvaheline seltskond, kes palub sisselaskmist sooviga hääletamisprotseduuri näha”. “Usun, et Eesti kodanikud võiksid küll seda huvilistele tutvustada,” sõnas ta.

Ojuland osutas sellele, et arvuti taga saab korduvalt oma otsust üle hääletada. “Teatavasti kukub see kell kella nelja ajal,” ütles ta hääle muutmise kohta.

Samuti saab oma viimase otsuse langetada hoopis valimisjaoskonnas, sest traditsiooniline hääletamisviis jääb kõigile alles.

Kuigi eelnõu teine lugemine eile katkes, on asja läbisurumiseks suure tõenäosusega hääled koos. E-hääletust toetavad Reformierakond, Res Publica, Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid ja kõhklustega ka Keskerakond. Pooldajate väitel suurendavad e-valimised hääletamisaktiivsust just noorte inimeste seas.

Eesti on maailmas esirinnas

Urmas Reinsalu (Res Publica), Põhiseaduskomisjoni esimees

Üheski riigis ei korraldata sellises ulatuses ülemaalisi elektroonilisi valimisi, nagu Eesti planeerib seda teha 2005. aasta kohalikel valimistel.

Tallinna tuleb arvukalt vastava valdkonna eksperte valimisi vaatlema. Loodan, et valimiskomisjon ja valitsus suudavad seda ära kasutada Eesti elektrooniliste lahenduste tutvustamiseks maailmas ja selle kaudu ka Eesti riigi tutvustamiseks.

Häälte ostmise võimalus on kahtlemata teoorias olemas. Valetavad need, kes seda eitaksid. See on olemas kehtivas valimisõiguses, mille kohta on meil ka karistusõiguslikke kaasusi ja pretsedente. Võimalik, et ka selles vallas on vajalik politsei teatav käsitlus.