Direktor: ähvarduse teinud õpilane saab karistada

kod. Hänni, kui see tõesti nii on, siis peate oma koolis natuke ka sisekliimaga tegelema. Sellised asjad ei tule tühjale kohale. Kas koolis psühholoog on? Kas ta tööd ka teeb?

Eestis arvatakse, et karistame, paneme kinni - ja siis on kõik korras. probleemid algavad tihti ka koolist, kus on nii kaaslaste-poolset (mida õpetajad teavad, aga ei tee välja) ja ka pedagoogide-poolset, eelkõige vaimset vägivalda. Probleem on äärmiselt tõsine ja sellele võiks mõelda ka lugupeetud haridusminister.

Kle direktor, vales suunas liigud! Te peaks ikka uurima seda, et kas tegu pole koolikiusamisega, mis õpilase tulistamiseni võib viia... aga teie kohe karistama ähvardajat.

...ja seejärel tuleb koolil otsustada, kuidas edasi käituda,“ lisas Hänni.

Üleeile oli ju juttu kuidas käituda. Põhikool tuleb gümnaasiumist lahutada.

Saan eelkommenteerijate põhimõtetest aru, kuid see ei õigusta tapmisähvardust. Tõenäoliselt on enamik mõrtsukaid, vägistajaid, pedofiile ja loomapiinajad kogenud ka ise vägivalda. Samas ei saa neile lõpuni kaasa tunda ja põhjusi selgitada. Kui kuritegu on tehtud või ka ähvardatud täide viia, tuleb sellesse suhtuda täie ranguse ja tõsidusega. Vastasel juhul tekib karistamatuse tunne, mis suurendab kuritegude arvu veelgi. Loomulikult tuleb koolivägivalda suhtuda täie tõsidusega ja seda üritada ennetada ja maandada, kuid ähvardaja peab ka mõistma oma teo tagajärgi. Pange end nende laste vanemate olukorda ja te ei kipu enam niiväga kuritegu õigustama.