Diplomaatiline kuller Simm reisis puutumatult püstoliga

Vene spioonina süüdi mõistetud endine kaitseministeeriumi kõrge ametnik Herman Simm ei saanud riigilt mitte üksnes diplomaatilist passi, vaid ka diplomaatilise kulleri seisuse. See välistas igasuguse võimaluse, et teda oleks võidud ametlikel välisreisidel kinni pidada. Veelgi enam, temaga kaasas olnud dokumente ei saanud kontrollida välismaal keegi peale tema enda.

Esimest korda andis valitsus Herman Simmile diplomaatilise passi 2003. aasta 27. mai otsusega, mida pikendati 2006. aasta 4. mail. Kuid see polnud tavaline otsus, sest seal mööndakse piiriületust lihtsustav dokument ekstra seosega „Anda diplomaatiline pass Kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhatajale Herman Simm’ile seoses salastatud teabekandjate edasitoimetamisega väljaspool Eestit”.

See aga tähendas, et Simm sai õiguse küsida välisministeeriumist endale diplomaatilise kulleri staatust. Kaitseministeerium kinnitas eile, et selline staatus Simmil ka oli. Põhjendus selleks oli lihtne – ta pidi saama riigist sisse-välja toimetada NATO erineva salastuse astmega dokumente.

Kuid tema volitused riigi julgeoleku ametliku esindajana andsid talle õiguse otsustada ainuisikuliselt, millised dokumendid kaasa võtta, ja neid ka üksinda vedada. Nimelt ütleb valitsuse kinnitatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord, et salajast ja sellest veel kõvemalt klassifitseeritud teavet võib edastada kahe inimese saatel. Erandi, et dokumente võib kanda vaid üks inimene, saab ühena vähestest teha riigi julgeoleku volitatud esindaja. Seega sai Simm ise otsustada, et veab dokumente üksi.

Veelgi enam, sama kord andis Simmile õiguse ja mõnel juhul isegi kohustuse reisida teenistusrelvaga. Nimelt ütleb see määrus, et täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandjat edastav kuller peab kandma sõjaväe- või teenistusrelva või temaga peab olema kaasas sõjaväe- või teenistusrelva kandev isik. Simm kaotas diplomaatilise puutumatuse koos kaitseministeeriumist lahkumisega.

Kapo on pärast Simmi süüdimõistmist teatanud, et tema kontaktid Vene luuretöötajatega leidsid aset peamiselt välisreiside ajal, mida Simm võttis ette rohkelt nii töö asjus kui ja puhkuste jaoks.

Diplomaatiline kuller on täiesti puutumatu

Diplomaatilise kulleri tegevust reguleerib diplomaatiliste suhete Viini konventsioon artikkel 27. See sisaldab mitut sätet, mis annab kullerile suured õigused.

Näiteks peavad riigid võimaldama ja kaitsma teise riigi esinduse ametialase sidepidamise vabadust. Sidepidamisel lähetajariigi valitsuse ning lähetajariigi teiste esinduste ja konsulaatidega võib kasutada kõiki asjakohaseid vahendeid, kaasa arvatud diplomaatilist kullerit ning kodeeritud ja šifreeritud teateid.

Asukohariik kaitseb ametiülesandeid täitvat diplomaatilist kullerit, kellel peab olema tema staatust ja diplomaatilise saadetise pakkide arvu tõendav ametlik dokument. Diplomaatilise kulleri isik on puutumatu, teda ei tohi vahistada ega kinni pidada.