Brüsseli toetus Rail Balticu ehitamiseks on tänasest olemas

Kallase esitatava plaani kohaselt märgitaks juba järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil (2014–2020) kokku 31,7 miljardit eurot üle Euroopa paika pandud nn põhivõrgustiku transporditaristu projektide toetamise jaoks. See oleks üldse esimene kord, kui Euroopa Liit eraldab märkimisväärseid ja konkreetseid summasid mitte üksnes iga liikmesriigi enda kitsaid huvisid rahuldavate transpordiprojektide toetamiseks, vaid näeb raha ette investeeringuteks, mis on olulised palju laiemalt.
Tähtsaid projekte on terve Euroopa peale palju ja Euroopa Liidu järgmiseks seitsmeaastaseks eelarveperioodiks eraldatav summa on võrreldes kogu investeeringuvajadusega suhteliselt väike. Kuid ükski projekt ei saa ka valmis tehtud täielikult EL-i rahastusega – see on mõeldud riikidele pigem stiimuliks projektidega edasiliikumiseks.

Justkui meile mõeldud

Vesteldes eile Eesti Päevalehega märkis Kallas, et kogu plaani puhul on tähelepanuväärne asjaolu, et selliste tähtsate transpordiprojektide arendamine peaks muutuma riikide jaoks kohuslikuks. „Põhivõrgustiku kava on siduv dokument. Kui liikmesriigid selle ka omalt poolt heaks kiidavad, siis on nad kohustatud neid projekte arendama. Teiselt poolt on prioriteetide paika panemine hea seetõttu, et siis ei saa enam väljastpoolt uusi projekte juurde tulla,” sõnas volinik.
Kuivõrd raha on tegelikult napilt, siis näeb Kallase kava ette väga ranget sõela neile, kel tekiks võimalus saada juurdepääs Euroopa rahale juba eeloleva 2014–2020 finantsperioodi jooksul. Mõnigi projekt peab jääma ootama veel sellele järgnevat kümnendit.
Kui lugeda esmajärjekorda seatud projektidele esitatavaid tingimusi, seisab seal aga selge noogutus Balti riikide uuele Rail Balticule. Raha eraldatakse vaid „kõrgeimat üleeuroopalist lisaväärtust” tõotavatele kavadele. Sealhulgas peavad need arendama transpordikoridori, kus on „kolm transpordiliiki, kolm liikmesriiki ja vähemalt kaks piiriületust”. Ja viimaks: rahastatakse vaid neid projekte, mis on reaalselt võimalik valmis saada enne 2030. Uue Rail Balticu ehitamine Eestist Läti kaudu Leedu-Poola piirini sobib nende tingimustega justkui rusikas silmaauku.
„Uus Rail Baltic on kindlasti perspektiivne ja kuulub põhivõrgustiku arendamise kavadesse,” nentis eile ka Kallas.

Kevadel avalikustas majandusministeerium Briti konsultatsioonifirmalt AECOM tellitud uue 1435 mm ehk Euroopa rööpalaiusega Rail Balticu ehitamise väga põhjaliku tasuvusuuringu. Seal jõuti järeldusele, et teatud tingimustel võiks sellise täiesti uue kiirraudtee ehitamine olla majanduslikult mõttekas. Kaks peatingimust olid: plaanitav raudtee peab kulgema mööda kõige otsemat teed ehk Tallinnast Pärnu, Riia, Panevėžyse ja Kaunase kaudu Poola piirile. Teiseks: Balti riikide omapoolset investeeringut peaks EL umbes 60 protsendi ulatuses toetama.
Euroopa uue transporditaristu toetamise fondi reeglid näevad ette, et üldjuhul võidakse isegi lähema aja kõige prioriteetsemate projektide ehitamist EL-i rahast toetada 20–40 protsendi ulatuses kogumaksumusest.
Kallas kinnitas eile Eesti Päevalehele, et Eestit, Lätit ja Leedut läbiva Rail Balticu puhul on suurem toetus, mida nägi ette ka tasuvusanalüüs, siiski võimalik. „Eesti, nagu teisedki Balti riigid, on ühtekuuluvusfondist abi saavad riigid. Nende puhul on võimalik kaasfinantseerimise määr kuni 85 protsenti,” ütles Kallas. Konkreetsele küsimusele, kas see võib suureneda vajaliku 60 protsendini, vastas ta väga selgelt: „Jah, see on võimalik.”

Sõltub koostööst

Kuid võimalik Rail Balticu rahastus ei tule tingimusteta. Euroopa Komisjoni heakskiidu saava plaani jaoks pannakse paika senisest tunduvalt rangemad reeglid, et liikmesriike projektidega edasi liikuma sundida. Näiteks selleks, et olla esimeste rahastust pälvivate algatuste nimekirjas, peavad projekti ellu viima hakkavad riigid tõestama, et asjaga hakatakse pihta tõesti 2014. aastal ja mitte ühtegi kuud hiljem.
Kallas möönis, et sellise tingimuse täitmine sõltub ikkagi liikmesriikidest ja Rail Balticu puhul Eesti, Läti ja Leedu koostööst. „Aga see, mida Eesti valitsus on välja pakkunud – näiteks kolme riigi ühisfirma rajamine –, on töötav mudel. Kõik kokku on kahtlemata suur töö. Aga kuigi tegemist on Euroopa projektiga, siis ilma kolme riigita see ei toimu,” lausus Kallas.

Kas Läti suhtumine Rail Balticusse hakkab sulama?

Kõige skeptilisemalt on uue Euroopa rööpalaiusega Rail Balticu kiirraudtee rajamisse Balti riikidest suhtunud Läti. Tükk aega paistis sealne valitsus hoopis rohkem olevat huvitatud Riia–Moskva kiirraudtee rajamisest – ideest, mille käis välja lõunanaabrite endine president Valdis Zatlers oma Venemaa-riigivisiidil. Seda peeti üheks näiteks transiidist ja idaärist sõltuvate oligarhide mõjuvõimust eelmise valitsuse üle.
Homsest Eesti Päevalehest saab lugeda pikemat usutlust eeldatavasti taas Läti peaministriks saava Valdis Dombrovskisega. Uurisime tema käest ka Riia–Moskva ja uue Rail Balticu raudtee kohta. Dombrovskis kinnitab intervjuus, et Moskva kiirraudtee mõte on Lätis nüüd maha maetud, sest investeering oleks riigi jaoks liiga suur. Uue Rail Balticu puhul mainib peaminister majandusliku tasuvuse põhimõtet ja rõhutab EL-i toetuse vajalikkust.
Võrreldes Läti valitsevate ringkondade suure skepsisega alles mõni aeg tagasi on see julgustav märk, et ka meie lõunanaabrite suhtumine projekti hakkab sulama. Läti koostööta ei tuleks asjast midagi välja.