Brüssel külmutas Eesti euroraha

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli tunnistas eile, et praegu on katkestatud kõigile Eesti poolt Brüsselile esitatud maksetaotlustele vastamine. „Praeguse seisuga on meie maksetaotlused n-ö ootelistis,” nentis ta. Nimelt sai Päevaleht enda käsutusse Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi Põhja-Euroopa riikide tegevdirektori Manfred Bescheli 17. novembril rahandusministeeriumisse saadetud kirja, milles teatatakse ühe Eesti soovitud tõukefondide maksetaotluse rahuldamata jätmisest. Põhjuseks tuuakse, et rahandusministeerium pole suutnud siiani korraldada euronõuetest tulenevat enesehinnangut, millega tuleb Brüsselile näidata, et euroraha jagamise süsteem vastab Euroo­pa Liidu standarditele. Siruli teatas täpsustava küsimuse peale, et konkreetselt on juttu 120 miljoni krooni suurusest maksest.

„Täpsemalt on tegemist majanduskeskkonna rakenduskava maksetaotlusega, mis sisaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi raames tehtud kulusid kogusummas 7 978 687 eurot,” seletas Siruli ja täpsustas, et see puudutab kõiki praegusi Eesti rahataotlusi. Uurides ka teisi Euroopa Komisjonilt rahandusministeeriumi saadetud kirju selgub, et maksete katkestamise põhjuseks on Brüsseli poolt heakskiiduta jäetud ministeeriumi enese- ehk eurokeeli vastavushinnang. Selles dokumendis tuleb euroraha eest vastutaval rahandusministeeriumil Euroopa Komisjonile kirjeldada Eesti raha kasutamise süsteemi. 21. novembril Tallinna lähetatud kirjas teatab komisjon, et esitatud dokumendid ei ole vastuvõetavad.

Mure vastavushinnanguga

Olulise osa dokumendist moodustavad Brüsseli märkused selle kohta, et rahandusministeerium saatis oma vastavushinnangu ära septembri lõpus, kuid muutis juba paar nädalat pärast dokumendi saatmist kogu oma sisestruktuuri. „Nende muudatuste tõttu tuleb teie poolt esitatud süsteemide kirjeldust ja vastavushindamise aruannet, mis kajastavad 30. mai 2008. aasta seisu, pidada aegunuks,” nendib Beschel selles kirjas. Rahandusministeerium väitis eile, et neil polnud võimalik teisiti käituda. „Vastavushinnangu esitamise tähtaeg oli 9. oktoober. Meil oli järelikult kaks võimalust. Kas esitada see tähtaegselt ning saata pärast uue rahandusministeeriumi struktuuri jõustumist järele selgitused uue struktuuri kohta või ületada oluliselt vastavushinnangu esitamise tähtaega, mis oleks võinud kaasa tuua täiendavaid sanktsioone,” rääkis Siruli. Uus vastavushinnang esitatakse Brüsselile 19. detsembril.

Ministeerium: raha ei lähe kaotsi

•• Rahandusministeeriumi finants­kontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul on tegemist makse ajutise ootelepanekuga täpsustuste esitamise ja Euroopa Komisjoni hindamiseni. „Kindlasti ei tähenda see raha Eestile kaotsiminekut,” kinnitas ta. ••„Euroopa Komisjon pole seadnud kahtluse alla raha sihipärast kasutamist, pigem palub täpsustada süsteemide kirjeldust. Siinkohal tuleb tähele panna, et vahemakseid uuel perioodil on Euroopa Komisjon teinud üldse ainult kahele riigile – kõik teised on pidanud oma süsteeme täpsustama ja lisainfot edastama,” seletas Siruli. ••Tema sõnul pole Eestil kohalike maksetega probleeme, sest riik on saanud Brüsselist kolme miljardi kroonise ettemakse.