Audit: IT-ametnikud loobivad riigi raha tuulde

Eesti Päevalehel õnnestus pärast pea kaks kuud kestnud vaidlusi saada enda valdusse siseministeeriumi auditi tulemused, mis näitavad süstemaatilist ja ulatuslikku riigi raha raiskamist siseministeeriumi alla kuuluvas infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT).

SMIT tõusis tähelepanu keskmesse juuni alguses, kui ajaleht Äripäev paljastas, et 15 keskuse töötajat käisid märtsikuus Saksamaal Hannoveri tehnoloogia­messil. Maksumaksjale 20 000 eurot maksma läinud reis tekitas skandaali, SMIT-i juht Mari Pedak taandus ametist.

Küsimustele ei vastata

Nüüd näitavad siseministeeriumi siseauditi tulemused, et tehnoloogiamessi külastus oli SMIT-i ametnikele vaid üks paljudest riigi rahaga korraldatud ja meelelahutusega ühendatud koolitustest.

Audiitorid toovad esile, et möödunud pooleteise aasta jooksul on IT-ametnikud tervelt 21 korral käinud koolituse või seminari sildi all Laitse hobikrossirajal, Mustjõe kõrtsitalus, Oxforelli forellipüügikeskuses, veematkadel või Tallinki laevaga sõitmas. Veel enam: möödunud aasta jooksul on meeleolukates paikades ette võetud koolitusi jagunud igasse kuusse, vaid august jäeti vahele. Tugamanni Veskis korraldasid ametnikud koolituse teemal „Peata koosolekud!”, Mustjõe kõrtsitalus arendati „meeskonnatöö oskusi”, sama tehti ka Veematkad OÜ juures korraldatud üritusel.

Laitse Graniitvilla skulptuurigaleriis võtsid ametnikud kokku aastatulemusi ja esitlesid rahulolu-uuringut. Kas nad Graniitvillas ka ööbisid, auditist ei selgu, kuid villa kodulehelt võib lugeda, et seal on ööbimiseks pakkuda luksuslikke sviite. Innukas koolitustel käimine jätkus ka sel aastal – auditi andmetel käisid IT-ametnikud tänavu jaanuaris Kopli Madise turismitalus, et kuulata seminari teemal „Kuidas süüa protsessijuhti?”. Veebruaris võeti möödunud aasta töötulemused jällegi kokku Oxforellis. Märtsis aga saabus aeg sõita viieteistkümnekesi Hannoveri tehnoloogiamessile.

SMIT-i juhtkond keeldub oma kulutusi põhjendamast. SMIT-i endine juht Mari Pedak lahkus juunikuise Hannoveri skandaali ajal ametist ja tema kohta täidab strateegiadivisjoni juht Agu Leinfeld, kes keeldus kommunikatsioonijuhi vahendusel Eesti Päevalehe küsimustele vastamast. Sestap puuduvad Eesti Päevalehel ka andmed korraldatud koolituste maksumuse kohta. Veelgi enam, pärast selle äraütleva vastuse saatmist ei võtnud kommunikatsioonijuht ajakirjaniku kõnesid enam üldse vastu. Eesti Päevaleht soovis Agu Leinfeldile esitada vaid kolm küsimust: miks korraldati koolitusi forellipüügikeskuses või hobikrossirajal, kas SMIT tunnistab riigi raha raiskamist ja kuidas välistatakse edaspidi maksumaksja raha ebaotstarbekas kasutamine?

Ministeerium sekkub

„Esimest kahte küsimust puudutavad seisukohad on SMIT esitanud antud auditis, kus need on ka kirjalikult kajastatud. Viimasele küsimusele ei saa meie hinnangul direktori kohusetäitjad vastata, sest strateegilisi otsuseid võtab vastu ametisse astuv direktor,” oli SMIT-i kommunikatsioonijuhi Berit Piho ainus vastus.

SMIT-i kidakeelsus tekitab küsimusi, eriti kui võtta arvesse, et siseministeerium mõistab asutuses toimunu selgelt hukka ja lubab, et peale senise, vaid lähetus- ja koolituskuludele keskendunud analüüsi võtavad audiitorid veel sel aastal ette ka SMIT-i teised tegevusvaldkonnad.

„Maksumaksja raha kasutamine peab olema põhjendatud ja läbipaistev ning majandustehingute kajastamine raamatupidamises vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Iga euro peab olema suunatud avalikkuse hüvanguks, mitte töötajate lõbustusteks. Meeskonna koolitamine on loomulikult äärmiselt vajalik, kuid seda saab korraldada mõistlikult, pidades kulutuste kohta ka nõuetekohast arvestust,” ütles siseministeeriumi rahandus- ja juhtimisarvestuspoliitika osakonna juhataja Riho Kuppart. Ta kinnitas, et nii SMIT-il kui ka ministeeriumil on „ühine huvi rakendada meetmeid ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, et tagada eelarve kasutamise otsustes senisest suurem sihipärasus ja  säästlikkus”. Selle tagamiseks on aga ministeeriumil kavas resoluutsed abinõud.

„Veel sellel aastal on kavas ministeeriumi siseaudiitoritel hinnata SMIT-is ka muude valdkondade sisekontrollisüsteemi toimimist,” ütles Kuppart.

Turismitalu pidaja: ministeeriumid on vajalik klientuur

Kopli-Madise turismitalu Harjumaal on SMIT-i ametnikke võõrustanud kahel korral – üks kord möödunud aasta novembris, kui SMIT-i administratiivdivisjon pidas seal meeskonnatöö seminari „Parimad kehtestamisoskused koostöös kolleegi ja partneriga”, ja teist korda tänavu jaanuaris, kui SMIT-i osakonnajuhatajad üürisid talu ruume selleks, et pidada seminari teemal „Kuidas süüa protsessijuhti”.

Talupidaja Raido Notton ei mõista ministeeriumi IT-ametnike turismitalus peetud koolitusi sugugi hukka. „Talvel, novembris-jaanuaris peetakse kindlasti päris koolitusi, mis prallet või pidu siin talvel ikka tehakse. Päev otsa õpitakse, õhtul võib-olla tehakse sauna,” kinnitas ta.

Teiseks tõi Notton esile koolituste majandusliku aspekti. „Riigisektor peaks erasektorit toetama, aga muidugi on iseasi, et seda peaks mõistlikult tegema, tellima vajalikke koolitusi,” ütles ta. Lisaks osutas Notton sellele, et ministeeriumid on turismitalule väga olulised kliendid. „Talvel ei tulda kunagi ainult pidutsema, siis ongi rohkem koolitused. Oleksin ka maksumaksjana kriitiline, kui tuldaks niisama pidutsema, aga viimaste aastate jooksul on koolitused ikka koolitused olnud. Erafirmad tõmbasid masu ajal koolitusi koomale ja meie jaoks ongi siis ministeeriumid hädavajalik klientuur,” selgitas ta.

Sama meelt on Piko hobikrossiraja esindaja, kes ennast telefonis ei tutvustanud, kuid keeldus andmast luba pildistada loo jaoks krossirada.

VAATA GRAAFIKUT