Asendusemadus saab seaduslikuks

MInd huvitab, mida teevad noored emad vabal hetkel, kas litutavad poes ringi või koovad sokki?

Igati vajalik seadusemuudatus - rakenduks see juba kiiremini.

...
/7. Asendusemadus ei tohi olla kommertstegevus. Välistada tuleb asendusema ärakasutamine ja sundimine./ Kuidas see saab järsku võimalikuks??? Seni ei suudeta isegi noorte tüdrukute prostitutsioonile kallutamist välistada.
/8..... Lubatud on vaid otseste rasedusega seotud kulude katmine/ Mis pläma see on, kas Eesti Vabariigis hakatakse seaduse jõul raha andmist keelama?
Mis ma ütlen. Eestis tuleb inimesest hoolimise mõttes enne veel väga pikk tee ära käia, kui hakata rääkima mingist taolisest kõnes olevast seadusest.

Huvitav oleks näha, mis mõtteid on tehtud EL patsientide vaba liikumise suhtes ja ka mingit prognoosi, kas äkki hakkavad need EL lapsetud, kes praegu käivad Venemaal ja Ukrainas abi saamas kasutama Eestit ja kas Eesti haigla süsteem on selleks valmis?Äkki läheb liiga suureks?!

meditsiin vaevleb rahapuuduses ja nüüd äkki asendusemad. Mida siis tehakse nende kokkulepitud "ülejäänud" embrü­o­tega? Lähevad prügikasti? Kas hiljem ei teki selliseid skandaale nagu Jackoga? Kui terved on üldse meie naised, kes käivad ka talvel ringi stringide ja nabapluusidega?

Naistearstide seltsi esitab nõudeid? Nõudeid esitavad terroristid ja kaaberdajad, ühiskondlikud ühendused avaldavad arvamust. Isiklikult arvan, et kui seksi eest tohib ja kõlbab raha küsida siis sünnitamise eest ikka ka. Ega see sünnitamine vast ikka (eriti kellelegi teisel) üle jala lumme kusemine ei ole. Töö on töö, amet ei pidavat meest rikkuma, ei riku ka siis vast naist.
Igal juhul ei näe ma mingit põhjust ega loogikat miks Naistearstide seltsi selles küsimuses peaks nõudeid ja tingimusi üldse esitama. See on ikka inimese enda valik kes kellele ja miks sünnitab.

Imelik, et keegi ei piiksata poolt sõnagi selle lapse , uue inimese olukorrast, kes nii räigelt loodusseaduste vastu hakates on siia ilma toodud. Naistearstide selts peabki esitama nõudeid ja neid peab arvestama, sest nemad näevad ja teavad sellest asjast kõige rohkem.

nad aga teavad, mis tunne on lootel kasvada asendusema kõhus, kui hiljem on tal teine ema. Kas nad ka teavad, et loode tunnetab kõhus kõiki emapoolseid tundevõnkeid, mida asendusema läbi elab, sealhulgas ka hirme ning viha. Kas nad teavad, et tulevikus võib lapse meel kahestuda, sest mällu jääb nii asendusema kui ka "õige" ema, ka asendusema rakumälu. Kas nad teavad, et see talletub loote alateadvusse. Kas nad ka mõtlevad, milline kunstlik robotrahvas hakkab tulevikus maa peale ilmuma, kui selline asi muutub lausa moeasjaks.

Vaata teadaja!
Tavamedistiin üldreeglina ei suuda mõista millest sa räägid kuigi räägid õigust.

Kaks päeva rääkisin perevägivalla teemadel kommentaariumis ning andsin pikki ja ammendavaid seletusi asja kohta.

Aga kui ikka mõista ei suudeta ja ei taheta seda mis omalt poolt meilt on öeldud, siis oota edasiselt sõimu ja alandusi, sest niisugust tõe rääkijat hakatakse psühhopaadiks tembeldama, täpselt nõnda kuis nõukogude ajal...

Tegeliku tõe rääkimine on kohatiselt ju keelatud.

Küll on aga antud õigus neile tavaarstidele olla nii jumala asemikuks kui ka kohtumõistjaks.
Minu peres oli juhus kus üritati ühel minu lapsel peale sündimist südamerike diagnoosida kuulmise kaudu.

Näen selegelt, et arsti kuulmise ajal pilt moondub kui see tema ajusse jõuab.
Seega väide, mida ta rääkis, oli vale.

Kui oleks siis vaid lasknud oma vastsündinud lapsele südameravimeid anda, oleks temagi võinud ära surra.

Oleks hea selle naisterahva kontaktandmed saada ja vaadata miks tema laps siis tegelikult ära suri ning kas tegemist oli sama arsti väärkuulmisega või millegi muuga.

Kui aga hirmu tõttu ei juleta rasestuda, siis selline vaimne puue peaks olema piisav, et niiugusele naisele enam emaõigusi ka läbi kunstema ei antaks, sest jumalast ei suudeta lugu pidada ning lodusseaduste raske eiramine võib ka järgmisele lapsele saada eluohtlikuks.

Siinkohal on vaja kindla peale teha psühhiaatriline ekspertiis tekkivate olukordade kohta, mitte ainult ära kuulata naistearstide pläägat.

Lastest ei räägita, sest need ei puutu üldse teemasse. Keegi ei hakka kellelegi tasuta sünnitama ( sünnitamine on ikka pikk protsess ja paras jama ), nagunii hakkavad nn. „ümbriku palka saama“, kui asi on ametlik, siis tuleb ka vähem jamasi peale töö lõpetamist. Ümbermõtlemised ja muud ootamatud üllatused. Kindlasti ei tähenda, et kui keegi põhjalikult emaka „hingeelu“ tunneb võib ta füürerit panna sotsiaalsetel teemadel.

egin2 tunneb vaid rahaprotsessi "hingeelu" ?

Kunstlikult viljastatud lapsed või nn. asendusemade poolt siia ilma toodud lapsed on looduslikult palju nõrgemad oma eluga ise toime tulekuks.
Neid peab palju rohkem kõrvalt aitama ning päris täisväärilisi inimesi, võrreldes normaalsel evolutsioonilisel teel sündinutega, neist ei tulegi.

Miks ühiskonda koormata sellise väga kalli tegevusega mis ei anna healist lõpptulemit?
Miks me olemasolevat raha ei saaks arukalt kasutada juba sündinud laste edasise käekäigu parandamiseks eelkõige materiaalses kitsikuses elavatele lastele täiendava abi andmise kaudu?

Tervet mõistust napib?

Kõigepealt peaks ikka välja selgitama põhjuse, miks laps suri. Mina soovitaks küll sellel naisel uuesti ISE sünnitada ja vältida raseduse ajal igasuguseid sünteetilisi vitamiine ja ravimeid ning kohe pärast lapse sündi ei tohiks last vaktsineerida. Sellised segased surmad on sageli seotud just vaktsineerimiste v raseduse ajal manustatud ravimitega. Kui elada ja toituda tervislikult, on kõik korras. Raseduse ajal soovitan minna jälgimisele näiteks Ämmaemanduskeskusesse, kus on väga asjatundlik personal ja kus pühendatakse rasedale ühe visiidi ajal terve tund, mille käigus saab nii hinge- kui kehahädadele vastuseid.

Mina soovitan samuti emale, kes oma lapse kaotas, ühe peatüki lõpetamist oma elus enne uue alustamist. Kindlasti oli see shokk ja lapse kaotus on asi, millest ei saadagi üle terve elu jooksul. Mälestus jääb alatiseks, masendus, mis lapse kaotamisega kaasnes on loomulik. Siiski antakse inimesele elamiseks vaid üks elu ja me peame ise saama üle elu väiksematest ja suurematest murdepunktidest. Tugevamad jäävad ellu, see on loodusseadus, nii karm kui see ka ei ole.
Ise arvan, et meie ühiskond ei ole asendusemadeks veel valmis. Ja millisel juhul on see lubatud? Kust läheb see õhkõrn piir? Miks pigem ei lapsendata imikust peast? Geenipärand ei ole sama? Ka oma laps võib saada mõne ootamatu geeni-"kingituse", mis sugugi nii teretulnud pole. Tegemist peab siiski olema tingimusteta armastusega, just sellist armastust pakub lapsevanem oma lapsele. Kui suudad sellist armastust pakkuda ka lapsendatud lapsele oled vanemaks valmis. Tegelikult ei ole vahe kas lapsendatud või mitte kui tegemist on väga varases vanuses imikuga.

Vahe on siiski vägagi suur olemas.
Nimelt ka lapsendatud lapsed elavad läbi eelkõige neid elulisi kogemusi ja katsumusi mida tema pärisvanemad.

Elu ei anta inimesele vaid ükskord.

Kui siinkohal kasupere suudab laspele olla toeks, on igati tore.
Tavaliselt aga surutakse pahaaimamatult kasulapsele peale oma senine elustiil, arvates et nõnda pakutakse parmimat.
Ei pakuta.

Kui me võtame oma perre kasulapse, ja asendusema teeb seda veel oma kõhus, siis me peame ise äärmiselt paindlikud olema ja kohandama ennast lapse järgi, mitte vastupidi.

Päevavst päeva suhtlen ma ise lastekodu lastega ning vägagi tean mis probleemid nendega kasvatajatel tekivad.

ei ole ebaeetiline. Ebaeetiline on see, kui armunud tüdruk (mõnikord väga noor) on sunnitud vanemate ja ühiskonna survel tegema abordi. See on kohutav traagika tütarlapsele, kellel purunus armastus, kes on kõigi mõnitada, alandada. Naised, kes on terved ja nõus sünnitama uuele perele lapse, on õndsad. Ja riik peab kaitsma (varjama, kuhugi pansionaati viima naise/tüdruku, keda sunnitakse aborti tegema ja hoidma saladust. Riik saab kodaniku, keda on eostatud armastusest ja uus pere saab igati normaalse, tugeva ja terve lapse. Praegu suudetakse diagnoosida, kas sundaborti ootava naise/tüdruku laps on terve ja riik peaks tegema ettepaneku anda lapsele elu. Kahjuks ainult hukkamõist, pisarad ja valu, hingehaavad. Tänapäeval pole enam naistel sellist tervist, et muutuda sünnitusmasinaks RAHA pärast. Rasedus pole keelega maitsva jäätise limpsimine ja naised pigem rügavad tööpostil 10 tundi järjest, peavad dieeti ja seisavad kaalul. KUi isegi juhtub nii, et iga eesti naine otsustab teenida raha lapsi sünnitades, siis ma ei usu, et nad üle kolme lapse suudavad raha eest sünnitada. Tähendab Eesti saab juurde maksimaalselt 900 000 last/kodanikku. Kas see on halb? PIgem arvan, et alguses naine mõtleb: oo, teenin sada tuhat krooni ja sünnitan lapse ja annan uude perekonda. OOtama peab vähemalt 8-9 kuud, enne kui suur rikkus tulema hakkab ja siis ema saab aru, et ta armastab väga oma veel sündimata last ja ei anna last ära isegi miljoni krooni eest. Miks me kogu aeg kardame, et keegi saab rikkaks??!!! Palun tehke kodus oma naisele ettepasnek hakata sünnitusvabrikuks ja siis teatage, mitu naist leidsite ja mitu last ollakse nõus sünnitama. Samas aga pakkuge naisele ehteid, autosid ja maailmareise ja näete kohe, et sünnitajat pole kusagil.

OMA lapsest loobumine on siiani olnud seaduslik. Last ei tohi minema visata, vaid ta tuleb üleandmise ja vastuvõtmise aktiga ära anda.
See sama kehtib kindlasti ka juhu kohta, kui laps on pooleldi OMA laps, st kui geneetiline alge (munarakk) ei ole sellelt emalt, kes lapse sünnitab.
Võõraste munarakkudega viljastamine on samuti seaduse järgi võimalik.
Niisiis on probleem selles, kuidas tagada ennetava lepinguga, et lapse kandnud ja sünnitand ema sünnitamise järel kindlasti lapsest loobub.
Seda ei saa tagada, isegi kui tehakse ennetav leping. Lapse kandmise vältel kujuneb (harva ei kujune) välja emainstinkt.
Kui naine emainstinkti ajel ei ole nõus lapsest teise naise kasuks loobuma, siis asendusemaduse kohta käiv seadus peab tagama kellelegi õiguse temalt lepingu alusel laps vägisi ära võtta ja anda üle teisele naisele, kellelt VÄIDETAVASTI VÕETUD munarakust laps on võrsunud.
Emakavälist viljastamist teostajatel on külmkambris tagavaraks mitmeid embrüoid ja seadus ei saa tagada, et need kellegi kasuks või kahjuks tahtlikult (või ka tahtmatult) vahetusse ei lähe, mistõttu hilisemalt tekib vajadus lapse geneetilise emaduse kindlakstegemiseks või geneetilise isaduse kindlakstegemiseks.
Kui siis selgub, et laps ei ole ka mitte selle naise geneetiline järglane, kelle kasuks ta on teiselt emalt ära võetud, siis seadus peab nägema ette ka selle võimaluse lahendmise.
Mõistlik on leppida, et laps on slle naise laps, kes tema kannab ja sünnitab. Kui ta tahab lapsest loobuda, siis selles teda keelata ei saa. Kui ta tahab lapse sünnitada ja müüa, siis ta peab selle tehingu ära tegema n nädala jooksul peale sünnitust.
NB Mida tähendab lapsele, kui tema vägisi võetakse ema rinna otsast? Mida tähenab lapsele, kui tema saab pool aastat või aasta end sünnitanud ema rinda ja siis katkestatakse tema side sünnitanuga?
Asendusemadus kirjeldatud nmoel on perversne.

Kasuemal ja asendusemal on vägagi suur vahe. Kui vaadata lastekodulapsi, siis ka neil on tõmme oma vanemate juurde, isegi siis kui ema või isa on joodikud, on nad hüljanud või istuvad vanglas. Asendusemade lapsed võivad lisaks selle "tõmbele" saada juurde ka isiksuse kahestumise, mis võib välja lüüa alles hilisemas eas, sest nad ei tea, kes nad tegelikult on. Samas lastekodu laps võib oma mahajäetuse trauma üle elada ja alustada oma isiklikku elu, kuigi ka see ei ole just magus.
Pange ennast ise sellise asendusema lapse tundeellu - kas te tahaksite kasvada katseklaasis või "istutatuna" asendusema kõhtu?
Nõrgukeseks jäävad ka need lapsed, kelle emad ei taha normaalselt sünnitada (oma ilu säilimise pärast?) või asendavad rinnapiima asenduspiimaga.

"KUi isegi juhtub nii, et iga eesti naine otsustab teenida raha lapsi sünnitades, siis ma ei usu, et nad üle kolme lapse suudavad raha eest sünnitada. "


No nii, aga kui sünnitabki 3 last erinevatele emadele? Kas need lapsed on omavahel õed ja vennad? Võivad nad tulevikus omavahel abielluda ja ise lapsi saada, ilma et tekiks väärarenguid?

Pealegi on olemas geenivaramu ja võimalus hoida saladust, kuid mitte soovitada lapsi saada, kuigi mõned hõimud on niimoodi sajandeid elanud. Laps peab jääma naise omaks kuni rinnaga toitmise lõpetamiseni. Enne seda ta pole suuteline õiget otsust tegema. UUs pere peab lihtsalt leppima sellega, et nad seda last endale ei saa, sest naisel tekib väga tugev side lapsukesega kõhus. Siis lihtsalt kõik riskid jäävad uue pere kanda ja neil lasub kohustus olla teine vanem. Ja hiljem on lapsel kaks perekonda. Vanasti oli kogu aeg niimoodi. Olid ristiisa ja ristiema ja sellesse suhtuti väga tõsiselt. Asendusema on ju terve naine ja järelikult toidab last rinnaga ja see periood on piisav, et jõuda kindlale otsusele. Riigil on kohustus hoida saladust, kuid lapse täisealiseks saamisel ja lapse soovil ta saab teada ka oma bioloogilise ema. Samas on olemas psühholoogiline nõustamine ja sedaused, mis kaitsevad nii lapse, bioloogilse ema ja uue pere turvatunnet. ON olemas eetikakooodeks. Mõtelen,et kui tõesti raha eest sünnitamine niivõrd meeldima hakkab, et lapsi kui tähti sügisel taevast kukkuma hakkab, siis on praegustel keskeas ja vanematel õnnelik pensionipõli kindlustatud.