Kutselisi kasuperesid on Eestis seni vaid üksainus
Kuigi Eesti seadused on juba mitu head aastat lubanud hakata perel, kes soovib üles kasvatada kasulapsed, päris professionaalseks hoolduspereks, keda riik tasustab samal tasemel lastekoduga, on teada vaid üks juht, kus seda on tehtud. Asja on kätte võtnud ja ametlikult vormistanud üks abielupaar Tartumaal, kes on loonud MTÜ Joosepi ning keda riik rahastab samadel alustel nagu lastekodu. Pereisa tutvustas Eesti Päevalehele, et nende peres kasvab peale kolme oma bioloogilise lapse veel viis last vanuses 3–13 aastat. „Meil kujunes see välja loomulikult, kõigepealt olime tugipereks lastele, siis hakkasime hoolduspereks ning sealt siis kujuneski välja nii, et lõime oma MTÜ,” selgitas pereisa.
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Elmet Puhmi sõnul ei ole neil täit selgust, miks pered seda võimalust ei ole rohkem kasutanud, kuid kindlasti mängib siin oma osa kindlate nõuete täitmise kohustus. Et luua perevanemaga asenduskodu – selline on ametlik nimi –, tuleb huvitatud perekonnal kõigepealt vormistada end kas FIE-na või luua MTÜ. Siis tuleb küsida maavalitsusest tegevusluba. Selleks aga on vaja täita päris tõsine tingimuste nimekiri. Perevanem võib teenust osutada ka omaenda kodus, tema vanus peab olema vähemalt 25 aastat, tal peab olema pedagoogiline või sotsiaaltööalane ettevalmistus ja ta peab olema saanud täienduskoolitust. Samuti on tal kohustus anda oma tegevusest täpselt ja regulaarselt aru.
Perevanem võib kasvatada korraga kuni kuut last. Lisaks spetsiifilised nõudmised eluasemele. Kui pere kõik need tingimused täidab, tasub riik laste kasvatamise eest sama palju kui lastekodudele ehk praeguse määruse järgi 641 eurot lapse eest kuus. Summa on veidi suurem, kui tegemist on erivajadustega lapsega. Tavaline hoolduspere saab lapse kasvatamise eest 192 eurot. Praegu tegutseb samadel põhimõtetel ka SOS-lasteküla Põltsamaal, kus samuti kasvatavad lapsi abielupaarid. Kasuperedele kohustuslikku koolitust viib läbi tervise arengu instituut. Spetsialist Riina Põder märkis, et mullu läbis koolituse 103 inimest, kuid ülemöödunud aastal näiteks kõigest 52, 2008. aastal 120 inimest. Tema arvates andis 2009. aastal tunda masuaegne rahanappus. Põdra sõnul on järjekorrad just lapsendamisavalduse teinutele, kes peavad vahel päris kaua oma võimalust ootama.
