Eile päeval said sotsiaalministeeriumi kutsel Tallinnas kokku 17 tervishoiuvaldkonna esindajad, et paika panna Eesti meditsiini tulevik. Ministeeriumi koostatud hea tahte koostöökokkulepe sõnastab hulga eesmärke, mida töörühm peaks saavutama.

Muu hulgas on kirjas esmatasandi tervisekeskuste ja haiglate rolli ning asukohtade paikapanemine, kiirabibrigaadide vajaliku arvu määramine, õendusabi rolli suurendamise võimalused ja arstide järelkasvu ehk ülikoolide koolitusvajaduse määratlemine. Kokku on koostööleppes kuus mahukat punkti, mille läbiarutamine ja otsusele jõudmine pole ei päevade ega nädalate küsimus.

Seega erinesid eile laias laastus meditsiinitöötajateks ja otsustajateks jagunevate osapoolte vaatenurgad esimesele kokkusaamisele üsna tugevalt. „See oli tavapärane jututuba,” hindas Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. „Kuulati ära kõigi osapoolte arvamused ja siis koosoleku lõpus jagati laiali hea tahte kokkuleppe paber, mis erilise sisukusega ei hiilga. Ühesõnaga – meie eeldasime, et praeguses olukorras võiks energiat kulutada kriisisituatsiooni lahendamisele. Arutelusid on loomulikult vaja, aga kas sellisel kujul ja praegu, on iseasi.”