Arnold Merit ähvardab küüditamisesüüdistus

Kapo algatud uurimine Arnold Meri (84) tegevuse suhtes kinnitab 15 aasta vanust Hiiumaa huumorivõistlusele laekunud naljajuttu, mille sisu oli järgmine: “Hiiumaa on nii tihedalt merega seotud saar, et 1949. aastal usaldasid kommunistid isegi küüditamise korraldamise ainult Arnold Meri nimelise mehe kätte.”

Kaks nädalat tagasi Hiiumaa küüditamist uurima hakanud kaitsepolitsei kutsus kunagise kõrge ENSV poliittegelase Arnold Meri teisipäeval Toompuiesteele vestlusele ja tunnistas ta kahtlustatavaks kahe inimsusvastase kuriteo paragrahvi alusel. Nende eest ähvardab teda maksimaalselt kuni eluaegne vangistus.

Tunnistab kohalviibimist

Kapo näeb praegu Tallinnas Nõmmel vanaduspäevi veetva Meri võimalikku süüd selles, et tema osalusel viidi 1949. aasta 25. märtsil Hiiumaalt Siberisse 84 perekonda.

Eesti Päevalehe andmetel Meri tunnistab, et ta viibis 1949. aasta märtsiküüditamise juures ja aitas inimesi laevadele paigutada, kuid väidab, et ta ise küüditamises ei osalenud, vaid kontrollis küüditamisnimekirjades olnute ja Siberisse saadetud inimeste nimekirjade vastavust.

Kuigi kapo tahtis kommunistlike vaadete poolest tuntud Meri kahtlustatavaks tunnistamise salajas hoida, tegi selle meedias teatavaks tema advokaat Aleksandr Kustov, kes teatas sellest Venemaa uudisteagentuurile RIA-Novosti.

Kustovi väitel on ta veendunud, et Meri tegevus 1949. aasta märtsiküüditamises “ei mahu mitte ühegi Eestis kehtiva kriminaalõiguse paragrahvi ega ühegi rahvusvahelise õigusnormi alla”.

Kustovi sõnul on Meri kahtlustatavaks tunnistamine “Eesti võimuorganite soov näidata teda inimesena, kes peab kandma vastutust kogu “nõukogude reĻiimi” tegevuse eest 1949. aastal Eesti territooriumil”.

Advokaat kindel

Peale Arnold Meri veel mitut inimsusvastases kuriteos süüdistavat küüditajat ning sarimõrvar Juri Ustimenkot kohtus kaitsev Kustov jäi hoolimata päev varem Vene uudisteagentuurile antud kõlavatest kommentaaridest eilses vestluses Eesti Päevalehega tagasihoidlikuks. “Ma ei kommenteeri oma sõnu. Teen seda ainult kohtuistungi järel. Kõike head teile,” ütles ta ja katkestas telefonikõne.

Kahtlustatavaks tunnistatud Arnold Meri on varem küüditamisest rääkinud Vene telejaamale TV-6, kus ta kaks aastat tagasi teleintervjuus õigustas 1941. aasta juuniküüditamist. Tema väitel pidi Nõukogude Liit enne sõda puhastama oma piiriäärsed alad vaenlase luureagentidest.

Mõni aasta tagasi ainsa eestlasena Suure Isamaasõja võidu auks peetud paraadil president Vladimir Putini ees Kremli Punasel väljakul sõjaveteranide seas marssinud Meri on esimene eestlane, kellele anti Punaarmee võitlejana Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu kangelase nimetus.

Kõrge aunimetuse teenis ta 1941. aasta 14. juulil Punaarmee leitnandina Dno raudteejaama lähedal korpuse komandopunkti kaitstes. Sideroodu politruki asetäitjana sai ta lahingus neli korda haavata, kuid jäi rivvi.

Aastatel 1945–1949 töötas ta komsomoli Eesti keskkomitee esimene sekretärina ja 1948. aastal anti talle NSV Liidu kõrgeim autasu – Lenini orden. 1960. aastate algul töötas ta Eesti NSV haridusministri esimese asetäitjana.

Kapo teatel sõltub president Lennart Meri onupojale Arnold Merile küüditamises osalemise süüdistuse esitamine edasise eeluurimise käigus kogutavatest tõenditest.

Eesti kohus on süüdi mõistnud viis endist ENSV riikliku julge- oleku ministeeriumi operatiivvolinikku, kes osalesid Läänemaa, Pärnumaa, Järvamaa ja Harjumaa elanike küüditamises 1949. aasta märtsis.