Aparaadipuudus: Hiiumaal surid pooled insuldi saanud
Hiljaaegu sai Mari (nimi muudetud) sugulane Hiiumaal insuldi, praegu lamab ta koomas. Naist on nädalaid painanud küsimus: kui Hiiumaal olnuks vajalik raviaparaat, äkki läinuks siis teisiti? „Kurb, kui insuldi saanu elu sõltub helikopterist, samas on kümne tuhande hiidlase tervise päästmine vaid ühe masina kaugusel,” rääkis Mari.
Hiiumaa 34 insuldihaigest surid mullu pooled. „Suurem see arv enam olla ei saaks,” ohkas Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik. Ta rääkis, et Hiiumaal insuldi saanu elu sõltub paljuski sellest, kui kiiresti jõuab inimene Tallinna kompuutertomograafi alla.
Haige inimese pea kompuuteruuringuga määratakse, kus asub insuldi põhjustanud tromb. Siis saab selle trombolüüsiks nimetatud raviga lõhustada. Paraku tohib trombolüüsi teha vaid nelja ja poole tunni jooksul pärast haigestumist.
„Keskmine helikopteri ootamise aeg on poolteist tundi, aga oleme oodanud ka neli,” rääkis Aavik. Ta lisas, et väike haigla ei suuda omateenitud rahaga iialgi neli miljonit krooni maksvat tomograafi osta. Riiklikul tasemel abi pole.
„Mina ei taha, et mõnd mu tuttavat Hiiumaal tabaks insult, sest sealsed võimalused saada kiiret ravi on kordi väiksemad kui Lasnamäel,” ütles Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiaosakonna juht Toomas Toomsoo. „Tippspetsialiste pole saarele vaja, sest tomograafipilti saab arvutiga analüüsida kus tahes,” selgitas ta. Toomsoo hinnangul võib haigete helikopteriga Tallinna vedamine pikemas perspektiivis isegi kallimaks minna kui vajaliku aparaadi ostmine. Rääkimata kaotatud eludest.
Mullu lendas kopter Tallinnast Hiiumaale 39 korral. Lennutunni hind on 16 000 krooni. Kokku kulub edasi-tagasilennule umbes 24 000 krooni. Eelmisel aastal lennati ligi miljoni eest. Aga on olnud ka aastaid, kui tehtud on 50 lendu. Nii kulub nelja aastaga Hiiumaa haigeid helikopteriga vedades ära summa, mille eest saaks ühe kompuutertomograafi osta.
„Nii otseselt võtta ei saa, aga kindlasti jääksid mitmed sõidud sõitmata,” arvas peaarst Aavik. Tomograafi läheks Hiiumaal aastas vaja paarisaja erakorralise juhtumi puhul, teist sama palju tavaravi jaoks. Ent ka üks elu päästev analüüs oleks ju meditsiinieetika koha pealt õigustatud. Haigekassa aga arvestab, et tomograafi optimaalne koormus aastas on 6000–8500 uuringut.
Pole mõistlik
„Hiiumaa haiglajuhi ambitsioonid on arusaadavad, aga arvestades tervishoiu rahastamise üldist olukorda, ei ole riigi tasandil mõistlik Hiiumaa haiglale erandit teha,” leidis riigikontrolli vanemaudiitor Meelis Peerna. Aastal 2008 analüüsis riigikontroll kompuutertomograafidega „võidurelvastumist” ja leidis, et kõikide üldhaiglate tomograafid on alakasutatud.
Hiiu Leht kirjutas hiljaaegu juhtkirjas, et haigekassal tuleb tomograafi ostmiseks raha leida, et insuldi järel oleks hiidlaste šansid ellu jääda ja tööd teha teiste Eesti inimestega võrdsed.
„Haigekassa meditsiinitehnika oste ei reguleeri, see on õigusaktidega paika pandud,” teatas haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Inna Vabamäe aga rõhutas oma e-kirjas kompuutertomograafi vähest tasuvust saarel.
Mis on kompuutertomograaf?
Aparaat teeb kihilisi
ja ruumilisi kujutisi
•• Kompuutertomograaf on arvutiga ühendatud röntgeniaparaat, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Kompuutertomograafia kasutab sama põhimõtet, mis tavaline röntgeniülesvõte. Erinevus on selles, et kiirgus läbib kudesid mitmes suunas ja selle neeldumist mõõdetakse detektoritega samuti paljudes punktides. Saadud informatsiooni töödeldakse kompuutriga ja selle tulemusena rekonstrueeritakse kujutis. Näidustuseks on peaaegu kogu keha hõlmavad täpsustavad uuringud.
•• Varem kasutusel olnud diagnoosiaparaadid nõudsid röntgenipiltide ilmutamist, nüüd saavad meedikud patsientide probleemid kohe kolmemõõtmelise arvutipildina üle vaadata. Kompuutertomograaf lõikab piltlikult öeldes inimese ristipidi 2,5-millimeetrise paksusega seibideks, millest pannakse kokku kolmemõõtmeline pilt. Seda uurides näeb arst haigeid kohti.
•• Kompuutertomograafi ja angiograafiga tehtava uuringu korral on kiiritust rohkem kui röntgenuuringu korral, mistõttu tehakse seda ainult arsti ettekirjutusel, mitte profülaktilises mõttes.
Kommentaar
Rein Sikk
ajakirjanik
Mitmed ametnike hoolimatusest nördinud inimesed, kellega selle loo kirjutamise ajal rääkisin, nägid ainukese valgusena tunneli lõpus rahvusringhäälingu populaarset heategevussaadet „Jõulutunnel”, mis on korraga kogunud ka üle kolme miljoni krooni meditsiiniaparatuuri ostmise toetuseks.
Toimetaja Margus Saar ütles, et igal aastal saabuvad neile haiglate ja organisatsioonide avaldused, mille hulgast tehakse valik. Senini on proovitud toetada neid tervishoiu- ja sotsiaalorganisatsioone, mille tegevusest oleks kasu võimalikult paljudele Eestimaa inimestele alates lastehaiglatest ja lõpetades naiste varjupaikadega.
„Ühelt poolt on Hiiumaa võib-olla tõesti selline meretagune asi, mis ei pruugi paljudele korda minna, aga teiselt poolt on õigus inimväärsele elule ja korralikule arstiabile igal Eestimaa inimesel,” nentis Saar ja soovitas hiidlastel kindlasti oma toetuspalve kiiresti teele saata. Saar selgitas, et spetsialistidega konsulteerimise järel tehakse rahvusringhäälingus peagi valik, milliseid projekte toetada.
