NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Kaks nädalat tagasi poleks ma ühelegi peaministri avaldusele ilmselt alla kirjutanud.
Täna on huvitav (uhke) tunne siin külavahel liikudes - nagu mõtleks temaga peaagu ühte moodi.
Riiklikult.
Tööandjate manifest oli Reformierakonnale ette mängitud pall. Tarmo Kriis ja Enn Veskimägi sõnastasid nii räiged nõudmised, et Andrus Ansipi valitsuse senine masu-poliitika tunduks isegi pääsemisena. Nagu Ansip ütles, siis ainsa asjana arutatakse sealt manifestist sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamist aga see oligi Reformierakonna lubadus, juba mitu kuud varem.
Esmaspäeval viskus Ansip tööinimeste kaitsele ja teatas, et manifesti isegi ei hakata arutama. Kui ta nüüd teatas, et pensionitõusu 67 aastani isegi mitte ei arutata, siis ei tundugi ju nii halb töötada 65 aastani. Mis sellest et veel 4 kuud tagasi oleks pidanud vaid 63-ni töötama.
Seejuures tähendab 2 aastat kauem töötamist, et iga praeguse palgasaaja taskust võeti suurusjärgus 100 000 krooni. Selline summa kulub praegu keskmise pensioni järgi inimesele välja maksmiseks 2 aasta jooksul. Riigile oleks see kulu 3 miljardit aasta kohta aga tänu 50 inimese otsusele, hoitakse inimesed sellest rahast ilma. Toon siinkohal ära need nimed, kes hääletasid pensioniea 65. aastani tõstmise poolt. Nendeks olid
Rein Aidma, Robert Antropov, Peep Aru, Hannes Astok, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Andres Herkel, Kaia Iva, Tõnu Juul, Helmer Jõgi, Katrin Karisma-Krumm, Ene Kaups, Mari-Ann Kelam, Urmas Klaas, Elle Kull, Tõnis Kõiv, Tarmo Kõuts, Mart Laar, Valdur Lahtvee, Margus Lepik, Väino Linde, Lauri Luik, Maret Maripuu, Silver Meikar, Maret Merisaar, Marko Mihkelson, Tatjana Muravjova, Leino Mägi, Tarmo Mänd, Erki Nool, Mart Nutt, Liisa-Ly Pakosta, Kalle Palling, Keit Pentus, Jaanus Rahumägi, Mati Raidma, Urmas Reinsalu, Rain Rosimannus, Taavi Rõivas, Jaak Salumets, Erik Salumäe, Sven Sester, Imre Sooäär, Marek Strandberg, Margus Tsahkna, Toomas Tõniste, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Trivimi Velliste ja Harri Õunapuu. (Kokkuvõttes: IRL, Reformierakond ja osad Eestimaa Rohelised)
Pidage need meeles kui lähete märtsis 2011 hääletama!
Samuti ei pea võõrtööliste kohta näite toomiseks sugugi vaatama üle Soome lahe. Peaks vaatam kõigest Põhja-Eesti poole, kus umbes 30 protsenti elanikest on slaavi taustaga. Seega on Eestil juba olemas oma mitusada tuhat võõrtöölist. Nemad tulid siia ka omal ajal tööstust arendama. Eesti on Euroopas esimene väljaspool riiki sündinud rahvastiku protsendi poolest. Mitte üheski teises riigis pole nii suurt hulka võõrtöölisi, kes on siia püsivalt elama jäänud. Samuti on meie pensionisüsteemi kriisid tingitud sellest, et omal ajal siia võõrtöölistena tulnud on praeguseks pensioniealisteks saanud. Seega tähendas võõrtööliste toomine, et nüüd on ka meie ühiskonna vananemine kiirendatud tempoga.
Kokkuvõttes ei näe mina võõrtööjõu soovi saabuda riiki, mis on majanduskriisi näitajatelt Euroopa viie esimese seas ega ka seda tööjõu mahukat tootmist, mis vajaks töötajaid juurde. Pigem on töökohti vähemaks jäänud seoses automatiseerimise ja tehnoloogia arenemisega (nt lehma lüpsab/toidab automaatika).
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Ansip manitseb üliliberaalse immigratsioonipoliitka suhtes ette vaatama
Toivo Kirsman
Täna on huvitav (uhke) tunne siin külavahel liikudes - nagu mõtleks temaga peaagu ühte moodi.
Riiklikult.
Virgo Kruve
Esmaspäeval viskus Ansip tööinimeste kaitsele ja teatas, et manifesti isegi ei hakata arutama. Kui ta nüüd teatas, et pensionitõusu 67 aastani isegi mitte ei arutata, siis ei tundugi ju nii halb töötada 65 aastani. Mis sellest et veel 4 kuud tagasi oleks pidanud vaid 63-ni töötama.
Seejuures tähendab 2 aastat kauem töötamist, et iga praeguse palgasaaja taskust võeti suurusjärgus 100 000 krooni. Selline summa kulub praegu keskmise pensioni järgi inimesele välja maksmiseks 2 aasta jooksul. Riigile oleks see kulu 3 miljardit aasta kohta aga tänu 50 inimese otsusele, hoitakse inimesed sellest rahast ilma. Toon siinkohal ära need nimed, kes hääletasid pensioniea 65. aastani tõstmise poolt. Nendeks olid
Rein Aidma, Robert Antropov, Peep Aru, Hannes Astok, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Andres Herkel, Kaia Iva, Tõnu Juul, Helmer Jõgi, Katrin Karisma-Krumm, Ene Kaups, Mari-Ann Kelam, Urmas Klaas, Elle Kull, Tõnis Kõiv, Tarmo Kõuts, Mart Laar, Valdur Lahtvee, Margus Lepik, Väino Linde, Lauri Luik, Maret Maripuu, Silver Meikar, Maret Merisaar, Marko Mihkelson, Tatjana Muravjova, Leino Mägi, Tarmo Mänd, Erki Nool, Mart Nutt, Liisa-Ly Pakosta, Kalle Palling, Keit Pentus, Jaanus Rahumägi, Mati Raidma, Urmas Reinsalu, Rain Rosimannus, Taavi Rõivas, Jaak Salumets, Erik Salumäe, Sven Sester, Imre Sooäär, Marek Strandberg, Margus Tsahkna, Toomas Tõniste, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Trivimi Velliste ja Harri Õunapuu. (Kokkuvõttes: IRL, Reformierakond ja osad Eestimaa Rohelised)
Pidage need meeles kui lähete märtsis 2011 hääletama!
Samuti ei pea võõrtööliste kohta näite toomiseks sugugi vaatama üle Soome lahe. Peaks vaatam kõigest Põhja-Eesti poole, kus umbes 30 protsenti elanikest on slaavi taustaga. Seega on Eestil juba olemas oma mitusada tuhat võõrtöölist. Nemad tulid siia ka omal ajal tööstust arendama. Eesti on Euroopas esimene väljaspool riiki sündinud rahvastiku protsendi poolest. Mitte üheski teises riigis pole nii suurt hulka võõrtöölisi, kes on siia püsivalt elama jäänud. Samuti on meie pensionisüsteemi kriisid tingitud sellest, et omal ajal siia võõrtöölistena tulnud on praeguseks pensioniealisteks saanud. Seega tähendas võõrtööliste toomine, et nüüd on ka meie ühiskonna vananemine kiirendatud tempoga.
Kokkuvõttes ei näe mina võõrtööjõu soovi saabuda riiki, mis on majanduskriisi näitajatelt Euroopa viie esimese seas ega ka seda tööjõu mahukat tootmist, mis vajaks töötajaid juurde. Pigem on töökohti vähemaks jäänud seoses automatiseerimise ja tehnoloogia arenemisega (nt lehma lüpsab/toidab automaatika).