29. jaanuaril Otepääl Veerpalult võetud dopinguproov osutus positiivseks, 5. ja 6. aprillil analüüsitud B-proov kordas esimest tulemust. Suusasangari verest leiti kasvuhormooni kasutamise jälgi.   

Doktor Jüri Laasik, kes oli B-proovi avamise juures, tunnistas, et tulemused on usaldusväärsed. Omaette küsimus on aga sisu, mis annab eestlastele usu edasi võidelda. „Kasvuhormooni normväärtust pole suudetud paika panna, mis tingib, et tegelikult ei saa ühekordse proovi määramisel kindlalt väita, et tulemus oli üle või allpool normi,” sõnas Laasik.

„Kui piirnormi suhtarvud on 1,81 ja 1,68, siis Veerpalu B-proovi esimese analüüsi tulemus oli 2,73 ja teisel analüüsil 2,0. Kui esimese analüüsi A- ja B-proovi võrdluses läks kokku analüütilise vea piiriga, siis teine erines 33%. Kui see ametlikult kinnitatakse, võib juhtuda, et B-proov osutub negatiivseks ja seega on kogu juhtum lahendatud.”

Kui see aga nii ei lähe, on Eesti Antidopingu ravi eesmärgil lubatud erandite komisjoni liige Laasik ja alates 20. märtsist Veerpalu esindav vandeadvokaat Aivar Pilv valmis edasi võitlema.

„Olen valmis WADA (dopinguvastane agentuur – toim) piirnorme vaidlustama,” sõnas Laasik ja lisas, et teatud määral on Veerpalu ohver. „Kui konkreetse aine uurimiseks oleks metoodika, millele ei ole võimalik vastu vaielda, oleks ju märksa lihtsam. Kuid praegusel juhul on metoodikas mitmeid küsitavusi,” tõdes ta.

Veerpalu juhtumis kasutatud kasvuhormooni avastamise meetod võeti kasutusele alles 2010. aasta suvel. Tegemist on uue analüüsimeetodiga, mida spetsialistid ei ole seni eriti kõrgelt hinnanud, vastupidi, see on palju kriitikat saanud.

„Suure füüsilise pingutuse korral tõuseb hormooni tase inimese organismis. Näiteks kolme ja poole tunnise trenni järel võib tase tõusta kuni 20 korda,” rääkis Laasik. Veerpalu proov võetigi just pärast intensiivset, rasket ja pikka treeningut.

Oleneb proovist

Seda, et Veerpalu organism oleks eripärane, Laasik ei usu. Oluline on ikkagi see, millal ja kuidas proov võetakse.

„Kuna kasvuhormooni avastamine on niivõrd uus asi ja tuginedes Veerpalu väitele, et ta ei ole dopingut tarvitanud, liitusin nädalapäevad tagasi tiimiga,” sõnas Laasik. „Usun, et meil on võimalik võita, muidu ma sellega ei tegeleks. Loodame, et leiame ka kaasvõitlejaid, eelkõige nende seast, kes on meetodi kohta kriitilisi artikleid kirjutanud. Praegugi toimub Lausanne’is suur konverents, kust püüame mõttekaaslasi leida,” lisas ta. Pärast saatuslikku päeva on dopingukütid Veerpalult võtnud veel ühe proovi, veebruari alguses Davosis antud proov oli negatiivne.

Pilv kinnitas, et FIS-ile on teada antud, et sportlane soovib selgitusi anda, teade edastatakse veel teinegi kord. „Tahame enne ära oodata FIS-i ametliku teate, oleme seni rääkinud siiski vaid mitteametlikust infost,” lisas Pilv. Eile õhtul tuli FIS-ilt siiski ka ametlik kinnitus Andrus Veerpalu positiivse B-proovi kohta.  

Eesti suusaliidu peasekretäri Jüri Järve hinnagul võib füüsiline ülekuulamine FIS-is toimuda alles juunis, nagu näeb ette vastav koodeks.

„Kui info poleks lekkinud, oleksime avalikustamisega ooda­nud hetkeni, kui sportlane on käinud FIS-i juures tunnistusi andmas,” lisas Järv. Veerpalu peab rääkima vastavale komisjonile, miks ja mis põhjustel ta tulemust enda suhtes ebaõiglaseks peab.

Suusakoondise peatreeneri Mati Alaveri sõnul ei suutnud nad ise alguses olukorda adekvaatselt analüüsida, sest Veerpalu oli kasutanud meditropini ja L-arginiini, mis on mõlemad lubatud ained, kuid suurendavad ka kasvuhormooni sisaldust veres.

Eesti suusaliit alustas Järve isikus läbirääkimisi, millal täpselt B-proov Oslo MM-i järgsel nädalal avada. „Nende esimene pakutud kuupäev oli 31. märts, mis meile ei sobinud, sest selleks ajaks ei olnud me leidnud sobivat esindajat,” sõnas Järv. „Kui keegi arvab, et B-proovi venitati edasi, et see poleks enam kõlblik, on valel teel. Tänapäeva proove hoitakse alles isegi kuni kaheksa aastat,” tõdes Alaver.

Kommentaar

Mati Alaver

suusakoondise peatreener

Kõigi Andruse võitude eel ja järel on ta andnud sadu dopinguproove, need kõik on olnud negatiivsed.

Iga aasta 25. septembril viime läbi Eesti koondise suuremahulise testitreeningu, fikseerime stressihormooni taseme, kasvuhormooni tase tõuseb 10–20 korda. Ma ei tea, kas pärast täpselt sellist koormust on Andrust varem testitud, küll aga on ta andnud enne ja pärast võistlusi sadu dopinguproove. 2003. aastal Val di Fiemme MM-i eel, kuhu Andrus läks favoriidina, andis ta viie päeva jooksul neli proovi, mõni neist oli kindlasti võetud ka vahetult pärast koormust, aga miks just seekord selline tulemus oli, oskavad öelda asjatundjad. 

A-proovi tulemus oli Andrusele šokk, eriti olukorras, kus MM oli ukse ees. Mitmed meie otsused olid tingitud sellest, et mitte varjutada MM-i. Valik tuli teha halva ja väga halva vahel. Meenub üks lugu 30 aastat tagasi, kui lugesin ajakirjast Teater. Muusika. Kino, kuidas Kalju Komissarov ütles Kaarel Irdile, et ta teeb valikuid hea ja väga hea vahel. Selle peale ütles Ird: kulla Kalju, meheks saad sa siis, kui sa saad aru, et elus tuleb valikuid teha s*** ja väga s*** vahel. Ja just sellises olukorras me Andruse A-proovi tulemuse selgumisel olime.

Andrus Veerpalu: ma vannun, et pole keelatud aineid tarvitanud

Otsuseid oli suusataja tiimil kaks: kas tulla kohe infoga välja või edasi võidelda.

„15. veebruaril jõudis minuni šokeeriv teade sellest, et olen andnud positiivse A-proovi. Tahan kinnitada kõigi teie ees, et ma ei ole keelatud aineid tarvitanud ei võistlusväliselt ega võistluste ajal. Kõik võidud ja head tulemused on saavutatud läbi suure ja visa töö. Tahan vabandada kõigi pöidlahoidjate ja lähedaste ees, et nad on pidanud viimasel nädalal taluma kahtlustelaviini.” Nii ütles eile suusaliidu korraldatud pressikonverentsil suusakuningas, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu.

Dopinguproov, mis andis positiivse vastuse, võeti Veerpalult 29. jaanuaril Otepääl võistlusvälise testimise käigus.

Veerpalu viitas, et enne seda on kõigile võistlustele, sealhulgas ka võitudele eelnenud ja järgnenud dopinguproovid ning neid on olnud sadu. Kõik need on olnud negatiivsed, nagu ka hilisem selle aasta veebruari alguses Davosi treeninglaagris antud proov.

Pole õigust

Teisisõnu tähendab see seda, et avalikkusel ei ole mitte mingisugust õigust seada kahtluse alla spordisangari varasemaid võite.

Dopingusüüdistusse langenud armastatud Eesti sportlane Veerpalu tõdes, et vahepealne aeg alates positiivsest A-proovist teada saamisest kuni siiani pole olnud meeldiv, vaid pigem šokeeriv.

Sama suureks šokiks oli see Veerpalu hinnangul ka Eesti suusaliidule. Veerpalu lisas, et loomulikult lootis ta viimase hetkeni, et B-proov on negatiivne. „Kindlasti proovime võidelda lõpuni ja üritada oma nimi puhtaks saada. Ma saan, käsi piiblil, vanduda, et ma ei ole keelatud aineid tarvitanud,” kinnitas Veerpalu.

Raske pole see aeg olnud ainult suusakuulsusele endale, vaid ka tema lähedastele. „Raske on kõigil,” jäi Veerpalu talle omaselt ka eile tagasihoidlikuks. Ning lisas, pisar silmis, et abikaasale ta rääkis, ent lapsi säästis.

Suusaringkondades on palju spekuleeritud, et tegelikkuses soovis Veerpalu kohe pärast A-proovi vastuse teada saamist selle infoga avalikkuse ette tulla, kuid spordinomenklatuur ning treener Mati Alaver veensid ta ümber. Veerpalu seda eile siiski ei kinnitanud, viidates, et otsuseid saigi olla vaid kaks – kas tulla kohe välja või edasi võidelda. „Rääkisime sellest nii Matiga (Alaver – toim) kui Eesti suusaliiduga ja tegime otsuse, et taotleme B-proovi avamist ja võitleme edasi.” Spordisangar lisas hiljem, et seega oli see ka tema soov, et sellest teavitataks avalikkust alles pärast seda, kui B-proov on teada.

ERR-i spordiajakirjaniku Marko Kaljuveeri küsimusele, kas siiski oleks olnud kergem, kui oleks kohe selle infoga avalikkuse ette tuldud, vastas Veerpalu: „Raske küsimus. Eks WADA reeglid näevad ette, et oodatakse ära B-proov ja siis tuleb veel ka vastav otsus FIS-ilt. Tegelikult me tulime ju isegi varem sellega avalikkuse ette.”

Andrus Veerpalu teatas 23. veebruaril 2011 tippspordist loobumisest, viidates külmetushaigusele, mis poleks võimaldanud võidelda Holmenkolleni MM-il kõrgete kohtade eest. „See oli tõde. Haigus ei oleks mul lubanud edukalt starti tulla. Lisaks oli mul teada A-proovi šokeeriv tulemus ja ka see on tõde. Selle teadmise pealt sündis emotsionaalne otsus suurest spordist loobumisest ja keskendumisele enda süütuse tõestamiseks,” ütles Veerpalu vahetult enne pressikonverentsi saadetud pressiteates.