Analüütik: pensioniea tõstmine kergendaks maksumaksja olukorda

„Aastal 2010 on Eestis iga 100 tööealise kohta umbes 50 mittetööeas ehk ülalpeetavat inimest. Prognoosi kohaselt on aastal 2060 neid üle 80,“ kirjutas Servinski Statistikablogis.

„Toome mõttes sellise olukorra tänapäeva. Näiteks on perel ülal pidada üks 60-aastane vanainimene, kes vajab hooldekodu teenuseid. Hooldekodu koht maksab 7500 krooni kuus ja keskmine pension on 3500 krooni. Sisuliselt tähendab see perele ligi 4000 kroonist lisaväljaminekut kuus ning viiekümne aasta pärast on selliseid vanainimesi peres kaks. Kust see raha võtta?“ kirjutas ta.

„Kui tööea piiri tõsta viie aasta võrra, jõuaks ülalpeetavate määr 50-ni alles aastal 2054, ehk sisuliselt tähendaks see seda, et eelpool toodud pere ei peaks hakkama lähiajal otsima täiendavat 4000 krooni,“ tõi Servinski näite.

„Mõtlemiseks veel kaks numbrit. 2010. aastal on Eestis ligi 50 000 inimest, kel eluaastaid 80 ja rohkem. 2060. aastal on neid Eurostati prognoosi kohaselt ligi 125 000,“ lisas ta.

„Kui jagada 5–14-aastaste inimeste arvu 55–64-aastaste inimeste arvuga, siis saab leida demograafiliseks tööturusurve indeksi. Sisuliselt näitab see seda, kas eeloleva kümnendi jooksul tööturule potentsiaalselt sisenevate inimeste arv on suurem või väiksem kui tööturult potentsiaalselt lahkuvate inimeste arv,“ kirjutas Servinski.

„Kui näitaja on ühest suurem, on sisenejaid rohkem ja kui ühest väiksem, siis vähem. Prognoosi kohaselt ei ole järgmise viiekümne aasta jooksul ühtegi aastat, kus demograafilise tööturusurve indeksi väärtus oleks ühest suurem. Sisuliselt tähendab see seda, et üsna pikas perspektiivis peab Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule potentsiaalselt sisenejate arv on väiksem kui sealt potentsiaalselt lahkujate arv,“ lisas ta.

„Küsimus on selles, kuidas sellise olukorraga arvestada ja toime tulla? Võib üsna kindlalt väita, et järgmise viiekümne aasta jooksul elab Eesti majandus üle mitmeid tõuse ja langusi, kuid kui rahvastikupoliitikas ei toimu revolutsioonilisi sündmusi, tuleb väheneva töötajate arvuga toimetuleku küsimusele pidevalt vastust otsida,“ nentis Servinski.