ANALÜÜS: Minister peaks teadma, et kooli sulgeda on odavam kui taasavada

Huvitav, et kõrvalt targutada on nii lihtne - seda on praktiseerinud ka suur hulk meie ministreid. Kui aga reaalselt peab midagi tegema hakkama, siis enam ei ole lihtne. Kuidas keegi kunagi ei õpi...

Tegemist on ühe rängema eestlaste vastu suunatud reformiga viimasel kümnendul. Tegemist on ühe rängema inimeste vastu suunatud reformiga, reformiga, mille abil üritatakse in´imesi kantida paremini manipuleeritavaks tööjõu massiks (nii kutsehariduse kui eriti kõrghariduse osas).

Pakutav ideoloogia on sobiv Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, ehk ka Kohtla-Järve, Viljandi, Rakvere ja veel mõne linna jaoks. Pakutav ideoloogia on sobimatu ülejäänud Eesti jaoks.

Tõsi - kohati on Eestis keskkoolidega liiale mindud. See, kui kolmandikust keskkoolidest väljaspool suuremaid linnu saavad põhikoolid, on hetkel ilmselt paratamatu. Siiski peab kaaluma kinnipanemisi ka regionaalselt, mitte ainult arvutama käte arvu järgi. Tihedama gümnaasiumivõrguga aladel ei tohiks kindlasti olla ainsas gümnaasiumiastme (paralleel-) klassis alla normaalkoosseisu (vist 25 hinge vms).

Kavandatav hariduse tootlikumaks muutmine muudab aga inimesed vähemtootlikuks. Inimene peab inimesena elamiseks peale kulbiga pähe kallatavate teadmiste saama ka inimeseksolemise haridust. Viimane on kõige edukam pere keskel (tõsi, üksikvanema puhul ei pruugi see alati nii olla). Lõigates ära kodukeskkonna inimeseks saamisel, saab juurtetuma ja sihituma massi. Kui nüüd minna teiste loosungite juurde - et Eestis on kõige parem teadmistemahukas töö, tähendab see eelkõige loovat tööd teadmistega. Inimene, kes on piisavalt ilma jäätud inimeseksolemise kasvatusest, ei ole suuteline ka sihipäraseks loovaks tööks, vaatamata kulbiga kallatud teadmistele ja gümnaasiumi "pikapäevarühmas" töötavale huviringide pedagoogide armeele.

Eestis toimus juba 21. saj. alguses väikeste maakoolide sulgemise suur laine. Ega haridusjuhid enne jäta, kui NSV Liidu aegsed mammutkoolid taas on loodud ja väikesed välja suretatud.

Normaalne gümnaasiumiklass oliks 10-20 õpilast. Pigem 10 kui 20. Siis jõuaks ka igaüht õpetada.

oleks

10 on siiski vähevõitu. Kuigi ma ei kahtle, et koduõpetaja tegevus oleks kõige edukam, ei ole ühiskond selleks piisavalt rikas. Kuni 15 inimeseni on võimalik korraldada keerukamaid praktilisi töid, edasi peab minema olulise standardiseerimise teed. Seetõttu võiks leppida ka ametliku normaalklassi suurusega (palju see on gümnaasiumis?). Muidugi vajavad ka andekamad individuaalset tähelepanu, millest ärksamad õpetajad ära ei ütle.

Eks see ole ajaloos kõik läbi katsetatud.

Õige Õpetaja (suure tähega) võttis endale tavaliselt üheainsa õpilase ja õping oli elukestev. Mõnikord oli õpilasi 3, kuid mitte kunagi üle tosina.

Sedan'd küll, aga see tähendas "pööbli" mitteõpetamist, "pööbli" kiiret tootvasse tegevussse suunamist.

Puuvilja jaoks raha ei ole, ainult 100 g õun nädalas. Lollide ümberkorralduste jaoks on miljardid olemas. Alles toodi Tartusse Haridusministeerium, oli see arukas??
Kui kaotati Kallaste Kutsekeskkool, siis lubati kõik kinni maksta, toit ja transport. Tulemuseks oli, et lapsed ei jõuagi kooli sõita, kuna vanematel ei olnud sõiduraha anda. Küsitluses jäi 33% lastest alla 100.- nädalas elamiseks raha.See oli toit+olme.

Iga suletud kool tähendab kuritegu oma maa ja rahva vastu. Kooli sulgemine kodukohas vallandab ahelreaktsiooni mille lõpptulemiks on juurtetud migrandid.
Samuti on põhikooli lõpetanu veel liialt laps, et enesele sobivat elukutset valida. Alles gümnaasiumi lõpetades oskab ta tunduvalt suurema tõenäosusega õigeid valikuid teha.

Ma ei poolda seda kutsehariduse meeletut propageerimist, mis toimub isegi eliitkoolides, kus reaalsuses tehakse riigieksamid 80 - 100 %-liselt ning ollakse vaat et juba õpetajate tasemel - need noored koolitavad end lisaks veel igasugustel ettevalmistuskursustel, mõni õpib erandina mitmes koolis jne. See on ju ajude raiskamine, kui üliandekas matemaatik läheb kokaks. Uskuge, kutsekasse peavad minema ja lähjevadki rõõmuga need, kes tahavad praktilisi oskusi ja kellele ei meeldi teoreetiline õpe. Praegu on aga propaganda üle igasuguse piiri läinud.
Selge, et õpilasi jääb vähemaks ja kõik gümnaasiumid enam ei täitu. Paraku on aga sulgemisplaan liiga mastaapne - nagu täidetaks igasugu eebeeeesside ja audenteste tellimust, et nad tasulisesse õppesse hingesid saaks.

Ma ei poolda seda kutsehariduse meeletut propageerimist, mis toimub isegi eliitkoolides, kus reaalsuses tehakse riigieksamid 80 - 100 %-liselt ning ollakse vaat et juba õpetajate tasemel - need noored koolitavad end lisaks veel igasugustel ettevalmistuskursustel, mõni õpib erandina mitmes koolis jne. See on ju ajude raiskamine, kui üliandekas matemaatik läheb kokaks. Uskuge, kutsekasse peavad minema ja lähjevadki rõõmuga need, kes tahavad praktilisi oskusi ja kellele ei meeldi teoreetiline õpe. Praegu on aga propaganda üle igasuguse piiri läinud.
Selge, et õpilasi jääb vähemaks ja kõik gümnaasiumid enam ei täitu. Paraku on aga sulgemisplaan liiga mastaapne - nagu täidetaks igasugu eebeeeesside ja audenteste tellimust, et nad tasulisesse õppesse hingesid saaks.

Kuniks ministriks on kabajantšik nimega Tõnis Luukas ei tule ministeeriumist midagi head.

"Minister peaks teadma, et kooli sulgeda on odavam kui taasavada"

Seda tüüpi pealkiri on rumala ajakirjaniku firmamärk. Kirjutada või anda mõista, et minister või keegi muu võimuesindaja ei saa aru triviaalsetest asjadest, avab ühelt poolt tee nende südamesse, kes on veendunud, et kõik, kes neist kõrgemal ametikohal töötavad või rohkem palka saavad, on kaabakad ja sulid, kes on sinna saanud vaid vale ja pettuse teel, ning teisalt loob mulje endast kui üleolevast kõiketeadjast, kes nagu jumal pilve piirilt kahetseva muigega vaatab alla sellele all toimuvale madinale.

Minu soovitus ajakirjanikule: võtke see kirjatükk näpu vahele ning minge Lukase jutule. Arutage koos need probleemid läbi ning kirjutage siis koolireformist uuesti. Ning pealkiri muutke ära - kui just Lukas ei ütle, et ta tõesti ei teadnud, et kooli sulgeda on odavam kui taasavada. Vaat siis loen ma Teie kirjutise hoolega läbi. Seniks aga katsun Teie nime ära unustada - et see lugemisel takistuseks ei saaks.

nh, kui tähenärimine juba pealkirjast edasi ei lase minna siis ple miskit imestada kuis selline kroonukuulekus tekkind kui informatsioonallikateks on päälkirjad.
paras peputajaga punti panna.

tuupolev, see tõesti vilets tase on! Istu, kaks!

sellel asjal on mõte siis, kui tehakse arukalt, mitte kampaania korras. Kujutame ette, et ca 5-7 km raadiuses on 2 gümnaasiumi. Kui kumbki klasse täis ei saa, tuleb ju midagi ette võtta. Aga see plaan on ju lauaga löömine ja lähtub ühe eks- malevakomandöri ja eks- koolidirektori magistritööst. Olen ka palju aastaid haridussüsteemiga mitmel tasandil seotud olnud ja näen siin veel ühte kari selle süsteemi toimimises: nii nt. kahe või ka kolme komplektiga gümnaasiumis, kus on ka humanitaarsuund, ei saa ei keemia ega füüsika õpetaja normaalset koormust ja seega ka normaalset palka. Põhikoolis õpetavad mitme erialaga loodusainetete õpetajad hakkavad ka pensionile jääma ja ka nende asemele pole ette valmistatud inimesi . Taru Ülikooli Avatud Ülikoolis tehtav on piisk meres. Mulle näib, et reformi tuleks alustada ikka algusest, mitte keskelt. See on sama nagu see vene õppekeelega koolide eestikeelsele õppele üleminek, mis on jäänud tiksuma just selle tõttu, et mitte keegi(!?) nendest suurte plaanide tegijatest ei vaevunud kõige lihtsamaks: arvutada kui palju siis on vaja neid eesti keelt valdavaid õpetajaid vene õppekeelega koolidesse. Ja vaat just sellised pealtnäha "teisejärgulised", vähemalt idee autorite arvates, probleemid ongi need, mis idee väärtusetuks muudavad. Ja selletõttu ma artikli autorile väga suuri etteheiteid pealkirja pärast ei teeks. PEALEGI, tundub, et T.K. EI NÄE kogu selles kampaanias peamist ohtu : regionaalse arengu seiskamist. Ja see on tõesti väga kallis hind kooli sulgemisega võrreldes. Aga kuna meil käib kogu elu mitte rahva, vaid RAHA arvestuses, siis on tõenäoline , et idee autor suudab tuua mingid "täpsed" arvutused rahalise külje kohta. Kusjuures, sama autor on tulnud lagedale ka sellise, koolis kasvõi nädal aega töötanud inimese jaoks absurdse, soovitusega: igale õpilasele individuaalne tööplaan. Vaat see on küll rakendatav selle 5-10 õpilasega õpperühma jaoks. Sest , vaadake, seda plaani peab ka järgima ja kas te kujutate ette, et ühel normaalse koormusega(22-24 nädalatundi) töötaval õpetajal on võimalik IGAKS tunniks kasvõi ainult läbi vaadata ja vajalikke materjale valida nt. 30 õpilasele? see üksi teeb õpetajale koormuseks parimal juhul 300 tundi. aga on ju tarvis ka ennast täiendada ja erialast materjali uurida. Noh, tõin selle näite ainult selleks, et selgitada idee autori mõttelendu...

"regionaalne areng" on põhjus, mitte tagajärg.
enne miskit siinmail ei normaliseeru kui poliitperverdid on läind ümertöötlusse.

On palju asju, mida nad "justkui - nagu" peaksid teadma, kuid paraku enamik neist ei tea isegi seda, kui paljudest asjadest, mis peaksid valitsuse- ja Riigikogu liikmetele triviaalsed olema, neil pole õrna aimugi...

tõstis teine Vaino kõrval NSV lippu, kuna oli eesrindlik komnoor ja ilusti püksid pressitud.