ANALÜÜS: Minister peaks teadma, et kooli sulgeda on odavam kui taasavada

Kui soe su­vi lõpeb ja par­la­ment taas töö­le hak­kab, oo­tab rii­gi­ko­gu ees vii­mas­te aas­ta­te olu­li­sim väit­lus Ees­ti üld­ha­ri­du­se tu­le­vi­ku üle. Kui kõik lä­heks nii, na­gu soo­vib koo­li­re­for­mi et­te val­mis­ta­nud ha­ri­dus­mi­nis­tee­rium, tu­leks paa­ri aas­ta pä­rast Ees­tis sul­ge­ma ha­ka­ta kümneid või ise­gi sa­du gümnaa­siu­me, sest kõigis­se ei jät­kuks enam õpi­la­si.

Mit­me­test sel sügi­sel väi­kes­tes­se maagümnaa­siu­mi­des­se õppi­ma asu­va­test gümna­sis­ti­dest võivad suu­re tõen­äo­su­se­ga saa­da sel­le koo­li vii­ma­sed gümnaa­siu­milõpe­ta­jad, sest uus põhi­koo­li- ja gümnaa­siu­mi­sea­dus näeb et­te, et põhi­kool ja gümnaa­sium ei te­gut­se enam koos.

Koos sel­les mõttes, et 2011/ 12. õppeaas­tast peaks Ees­tis­se al­les jää­ma põhi­koo­lid ja gümnaa­siu­mid. Koo­litüüp, kus saab oman­da­da nii põhi­- kui ka kesk­ha­ri­du­se, jääb erand­li­kuks.

Kuid kas koo­le tu­leb sul­ge­da seepä­rast, et saa­vu­ta­da ra­ha­li­ne kok­ku­hoid või et tõsta ha­ri­du­se kva­li­tee­ti? Kas uus koo­li­kor­ral­dus an­nab mei­le tar­ge­mad õpi­la­sed või sa­tub Ees­ti ha­ri­dussüsteem eks­pe­ri­men­di ohv­riks, mil­le tu­le­mu­sed on ka­hel­da­vad?

Prae­gu on Ees­tis sta­tis­ti­kaame­ti and­meil 223 gümnaa­siu­mi ja 220 põhi­koo­li.

Kaht­le­ma­ta on mi­nis­ter Tõnis Lu­ka­sel õigus, et olu­kord, kus gümnaa­siu­me on roh­kem kui põhi­koo­le, on eba­nor­maal­ne. Mi­nist­ri ar­va­must toe­tab ka vä­lis­maa sta­tis­ti­ka ja üsna kee­ru­li­ne on kas või Põhja­maa­dest lei­da rii­ke, kus õpi­la­ne saaks ha­ri­du­se kät­te vaid ühest koo­list.

Eest­la­sed on har­ju­nud Nõuko­gu­de ajast pä­rit ta­va­ga, et laps as­tub esi­mes­se klas­si, käib sa­mas koo­lis to­sin aas­tat ja väl­jub sealt gümnaa­siu­mi lõpu­tun­nis­tu­se­ga. Pal­ju­de­le noor­te­le jääb gümnaa­siu­mi lõpu­tun­nis­tus ka vii­ma­seks ha­ri­dust tõen­da­vaks do­ku­men­diks. Tööjõutu­rul po­le nad eri­ti kon­ku­rent­sivõime­li­sed.

Uus põhi­koo­li- ja gümnaa­siu­mi­sea­dus seab eesmär­giks, et val­da­vaks koo­litüübiks saab Ees­tis tu­le­vi­kus põhi­kool ning se­ni­se rik­ka­li­ku ja kir­ju gümnaa­siu­mivõrgu ase­mel võiks Ees­tis­se jää­da um­bes sa­da tu­ge­vat gümnaa­siu­mi.

Sel­ge on, et lä­hiaas­ta­tel vä­he­neb Ees­ti üld­ha­ri­dus­koo­li­de õpi­las­te arv kol­man­di­ku võrra. Kui lõppe­nud õppeaas­tal õppis gümnaa­siu­miast­mes 31 265 õpi­last, siis 2012. aas­tal on neid prog­noo­si­de ko­ha­selt 21 900. Se­da on 350 klas­si­komp­lek­ti vä­hem kui tä­na­vu. Rii­gil on see­ga va­li­da ka­he võima­lu­se va­hel: maks­ta kin­ni se­nis­te gümnaa­siu­mi­de ülal­pi­da­mi­ne, tõstes ühe õpi­la­se õpe­ta­mi­se pea­ra­ha, või sul­ge­da vä­he­malt kol­man­dik gümnaa­siu­me.

Mõle­ma va­rian­di pu­hul on kao­ta­jaks väi­ke­sed maa­koo­lid, mil­le vä­hes­te õpi­las­te­ga ülal­pi­da­mi­ne muu­tub nii rii­gi­le kui ka oma­va­lit­sus­te­le ülejõuk­äi­vaks. Ent tei­salt, kui maa­ko­hast, näi­teks Jär­va­kan­dist kaob gümnaa­sium, lah­ku­vad ühes koo­li­ga Rap­las­se ka need õpe­ta­jad, kel­le kva­li­fi­kat­sioon võimal­dab ena­mat kui tööd põhi­koo­lis.

Ka ha­ri­dus­mi­nist­ri­le peaks sel­ge ole­ma, et õpe­ta­da füüsi­kat või kee­miat ka­hek­san­da­le klas­si­le on üks, gümnaa­siu­miast­me­le aga tei­ne asi. Pea­le­gi vä­he­neb gümnaa­siu­miast­me ka­du­des õpe­ta­ja­te töö­koor­mus ja neid tu­leb koon­da­ma ha­ka­ta.

Kaht­le­ma­ta suu­re­neb gümnaa­siu­mi ka­du­mi­se­ga piir­kon­na töö­puu­dus. Kuid hoo­pis olu­li­sem on, mis suu­na võtab las­te­ga pe­re­de elu­ko­ha­va­lik.

Ees­tis po­le teh­tud esin­dus­lik­ke uu­rin­guid, mis näi­tak­sid, mil­li­sed on elu­ko­ha­va­li­ku kri­tee­riu­mid ha­ri­du­sa­su­tus­te kva­li­tee­dist ja paik­ne­misest tin­gi­tu­na. Kuid loo­gi­li­selt võttes on las­te­ga pe­re­kon­na elu­ko­ha­va­li­ku lan­ge­ta­mi­sel vä­ga olu­li­seks kri­tee­riu­miks las­te­hoiu ja koo­lisk­äi­mi­se võima­lu­sed.

See­ga on ha­ri­dus­po­lii­ti­lis­tel ot­sus­tel ot­se­ne mõju maae­lu­le. Ha­ri­dus­re­for­mi ta­gajär­jel võivad kesk­mi­selt paa­ri tu­han­de ela­ni­ku­ga asu­lad hää­bu­da, sest kui asu­last kaob kool, lah­ku­vad ka las­te­ga pe­red.

Õpilaskodudeks hilja

Üks võima­lus on mui­du­gi luua kor­ra­lik koo­li­bus­sisüsteem või ra­ja­da tä­nap­äe­va­sed õpi­las­ko­dud. Trans­por­disüstee­mi­ga jõuab ha­ri­dus­mi­nis­tee­rium eel­seis­va kol­me aas­ta jook­sul te­ge­le­da, kuid tä­nap­äe­vas­te, noo­re ini­me­se are­ne­misvõima­lu­si pak­ku­va­te õpi­las­ko­du­de ra­ja­mi­se­ga on uut koo­li­re­for­mi et­te val­mis­ta­des ju­ba hil­jaks jää­dud, sest on pal­ju loo­ta, et rii­gil te­kib 2010. või 2011. aas­tal nii pal­ju ra­ha, et ra­ja­da al­lesjää­va sa­ja gümnaa­siu­mi juur­de õpi­las­ko­dud.

Pea­le­gi, miks peaks lap­se­va­nem ole­ma hu­vi­ta­tud, et te­ma laps ei ela gümnaa­siu­miaas­ta­tel ko­dus, vaid peab koo­lip­äe­va lõpus loi­va­ma õpi­las­ko­dus­se, kus lap­se hu­vid ei pruu­gi piir­du­da vaid õppi­mi­se­ga? Sa­mal ajal näeb uus põhi­koo­li- ja gümnaa­siu­mi­sea­dus et­te, et koo­li­del te­kib ko­hus­tus te­ge­le­da koo­livä­li­se töö­ga. Se­ni­sest suu­re­ma tä­he­le­pa­nu pälvib hu­vi­te­ge­vus.

Kuid tul­gem siis­ki ha­ri­dus­re­for­mi pea­mi­se eesmär­gi juur­de, mil­leks on se­ni­sest kva­li­teet­se­ma gümnaa­siu­mi­ha­ri­du­se pak­ku­mi­ne. Kui põhi­koo­li eesmärk on ta­ga­da kõigi­le võrd­sed võima­lu­sed koo­li­ko­hus­tu­se täit­mi­seks ja iga õpi­la­se val­mi­so­lek õpin­gu­te jät­ka­mi­seks gümnaa­siu­mis või kut­seõppea­su­tu­ses, siis gümnaa­siu­mi peaeesmärk on val­mis­ta­da noort et­te õpin­gu­teks kõrg­koo­lis. Si­su­li­selt ütleb uue põhi­koo­li- ja gümnaa­siu­mi­sea­du­se se­le­tus­kir­jast pä­ri­nev sel­gi­tus, et Ees­ti kõrg­koo­lid pea­vad saa­ma se­ni­sest ha­ri­tu­mad õpi­la­sed ja se­ni­sest roh­kem noo­ri võiks omandada  kut­se­ha­ri­duse.

2008. aas­tal sai kesk­ha­ri­dust tõen­da­va lõpu­tun­nis­tu­se 12 027 noort. Sa­mal aas­tal sai kut­se­koo­list lõpu­tun­nis­tu­se 7269 õpi­last ja kõrg­koo­list esi­me­se ast­me kõrg­ha­ri­du­se ehk näi­teks ba­ka­lau­reu­sek­raa­di 8460 ini­mest. Ar­vud näi­ta­vad sel­gelt, et Ees­tis koo­li­ta­tak­se lii­ga pal­ju üld­kesk­ha­ri­du­se­ga ini­me­si. Mit­te kõik neist ei lä­he kõrg­koo­li eda­si õppi­ma. Si­su­li­selt on riik ra­ha rai­sa­nud, sest kui üldi­sed tead­mi­sed kee­miast, füüsi­kast, bio­loo­giast, ma­te­maa­ti­kast ja mõ-nest võõrkee­lest väl­ja ar­va­ta, ei os­ka üld­kesk­ha­ri­du­se­ga ini­me­sed ühte­gi ame­tit ega ole tö­öand­ja­te jaoks väär­tus­li­kud.

Vä­hen­da­des gümnaa­siu­mi­de hul­ka, püütak­se suu­na­ta enam õpi­la­si kut­se­koolides­se. Riik on vii­ma­se kümne aas­ta jook­sul ühes Eu­roo­pa Lii­du abi­ra­ha­ga pa­nus­ta­nud kut­se­ha­ri­dus­se mil­jar­deid kroo­ne. Ai­na val­ju­malt kõlab soo­vi­tus va­li­da gümnaa­siu­mi ase­mel kut­se­kool, kust saab väärt ame­ti ko­gu eluks.

Tu­gi­ne­des pal­gauu­rin­gu­te­le ja vaa­da­tes kas või vii­ma­seid töö­tu­se st­ruk­tuu­ri näi­ta­jaid, saab õnneks nen­ti­da, et kut­se­ha­ri­du­se ee­lis­test kõne­le­vad ha­ri­du­seks­per­did ja tö­öand­jad po­le noo­ri ek­si­ta­nud. Vii­ma­sed töö­tu­kas­sa and­med rää­gi­vad sel­lest, et enim va­ja­vad Ees­ti tö­öand­jad praegu müüjaid, müügie­sin­da­jaid ja

-kon­sul­tan­te, rei­si­ja­te tee­nin­da­jaid, ilu­tee­nin­da­jad ja kok­ki.

Ees­ti kut­se­ha­ri­dus on kva­li­teet­sem kui ku­na­gi va­rem, sest eel­mi­sed ha­ri­dus­mi­nist­rid on suut­nud var­ja­tult ära te­ha kor­ra­li­ku kut­se­ha­ri­dus­re­for­mi. Kui 1997. aas­tal oli Ees­tis 90 kut­se­koo­li, siis nüüdseks on neid vei­di üle 50. Kut­se­koo­li­des õppi­ja­te arv on aga si­su­li­selt sa­ma. Suu­re­ma kä­ra­ta suu­de­ti ne­ga­tiiv­se mai­ne­ga ja üsna keh­va ha­ri­dust and­nud ­koo­li­dest luua kva­li­teet­se­mat õpet pak­ku­vad ­koo­lid.

Osapoolte pahameel

Pa­ra­ku ei õnnes­tu ühel­gi ha­ri­dus­mi­nist­ril sa­ma va­lu­tult ümber ku­jun­da­da üld­ha­ri­dussüstee­mi, sest iga muu­da­tus üld­ha­ri­dus­koo­lis saab au­to­maat­selt kol­me osa­poo­le pa­ha­mee­le osa­li­seks. Re­for­mi­ga ei le­pi õpe­ta­jad, lap­se­va­ne­mad ega ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed. Ku­ni rii­gil po­le pak­ku­da sel­geid ja am­men­da­vaid vas­tu­seid, ei saa re­form õnnes­tu­da. Va­ne­mad soo­vi­vad, et laps saaks kva­li­teet­set ha­ri­dust võima­li­kult ko­du­ko­ha lä­he­dal. Elu­ko­hast üha kau­ge­ma­le nih­kuv koo­livõrk ei ole vas­tuvõetav ka tead­mi­se­ga, et tu­le­vi­kus saab laps pa­re­ma ha­ri­du­se ja ehk ta­su­va­ma töö­ko­ha.

Õpe­ta­ja­te vas­tu­sei­su ei saa kui­da­gi tõrju­da, sest näi­teks läi­nud tal­vel tu­le­va­se üld­ha­ri­du­se tun­ni­jao­tusp­laa­ni pä­rast puh­ke­nud po­lee­mi­ka näi­tas sel­gelt, et ol­gu te­ge­mist muu­si­ka-, ema­kee­le- või ma­te­maa­ti­kaõpe­ta­ja­te­ga, kõik nad kait­se­vad oma hu­ve vä­ga in­nu­kalt. Kui­gi ka uue tun­ni­jao­tus­ka­va­ga soo­vis ha­ri­dus­mi­nis­ter ju vaid head – an­da õpi­las­te­le suu­re­ma õigu­se ot­sus­ta­da õpi­ta­va üle –, tu­li mi­nist­ril õpe­ta­ja­te­le al­la van­du­da.

Omaet­te küsi­mus on see, kui­das nee­la­vad ka­vat­se­ta­va koo­li­re­for­mi al­la ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed. Prae­gu­se põhi­koo­li- ja gümnaa­siu­mi­sea­du­se eelnõu jõus­tu­mi­sel saa­vad just ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te juh­ti­dest need dee­mo­nid, kes pea­vad asu­ma oma val­la või lin­na ela­ni­ke­le sel­gi­ta­ma, miks ei suu­da oma­va­lit­sus 2012. aas­tast enam gümnaa­siu­mi pi­da­da. Kui­gi puht­teh­ni­li­selt an­nab uue­le gümnaa­siu­mi­le koo­li­tus­loa mi­nis­tee­rium, tu­leb ini­mes­te­le sil­ma vaa­da­ta siis­ki val­la­va­ne­mal. Mui­du­gi võib ala­ti kõigis hä­da­des süüdis­ta­da ka ame­tis ole­vat ha­ri­dus­mi­nist­rit.

Prae­gu on uue põhi­koo­li- ja gümnaa­siu­mi­sea­du­se ehk kõla­va­malt ni­me­ta­des koo­li­re­for­mi koh­ta roh­kem küsi­mu­si kui vas­tu­seid. Sel­le analüüsi koos­ta­mi­se ajal ei osa­nud ka mi­nis­tee­riu­mia­met­ni­kud ühe või tei­se sea­du­seelnõus si­sal­du­va de­tai­li koh­ta sel­gi­tu­si an­da. Ko­ha­ti väi­de­ti, et mõned as­jad ole­vat pan­dud kir­ja uitmõte­te­na. Prae­gu­ses po­lii­ti­li­ses olu­kor­ras on mui­du­gi vä­hetõen­äo­li­ne, et vä­he­mus­va­lit­sus suu­daks uitmõtteid rii­gi­ko­gust lä­bi su­ru­da. Suu­re­maid ja lä­bimõel­dud re­for­me aga oo­tab surm va­ra­ses staa­diu­mis. Kui us­ku­da Re­for­mie­ra­kon­na ha­ri­du­si­deo­loo­ge, ei meel­di koo­li­re­for­mi ka­va ka nei­le. See­ga ei pruu­gi arut­lu­se all ole­vast re­for­mist as­ja saa­da.

Iga­su­gu­sed re­for­mid, ol­gu hal­dus- või ha­ri­dus­re­form, saa­vad õnnes­tu­da vaid ka­hel ju­hul: kas on po­lii­ti­li­ne ta­he re­for­mi te­ge­mi­seks või oo­tab re­for­mi suu­rem osa ühis­kon­nast. Ha­ri­dus­re­for­mi pu­hul po­le kum­ba­gi eel­dust. Ini­mes­te ar­va­tes on põhi­ha­ri­du­se­ga kõik enam-vä­hem kor­ras, ka rah­vus­va­he­li­sed võrd­lu­suu­rin­gud PI­SA ja TIMSS näi­ta­vad, et Ees­ti põhi­ha­ri­dussüsteem on üks kon­ku­rent­sivõime­li­se­maid. Suu­res­ti on Ees­ti ha­ri­dus­po­lii­ti­ka ku­jun­da­jad sel­lest aru saa­nud, sest hal­dus­re­for­mi­ga põhi­koo­li­de as­jus eri­ti suu­ri muu­da­tu­si te­ha ei ka­vat­se­ta.

Siis­ki on ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­ter Tõnis Lu­ka­se soov üld­ha­ri­du­ses muu­da­tu­si te­ha hea ja üllas, sest prae­gu­ne üld­ha­ri­dussüsteem hak­kab rii­gil paa­ri aas­ta pers­pek­tii­vis ra­ha­li­selt üle jõu käi­ma. Kuid riik peab ta­ga­ma heast või hal­vast ajast hoo­li­ma­ta kõigi­le nen­de võime­te­le vas­ta­va ha­ri­du­se. Kui us­ku­da eme­riitp­ro­fes­sor Vii­ve-Rii­na Ruu­si jut­tu, mis il­mus ree­del Ees­ti Päe­va­le­he va­hel aja­kir­jas Mö­te, te­ki­tab uus ha­ri­dus­mu­del Ees­tis se­ni­sest suu­re­ma ha­ri­dus­li­ku ki­his­tu­mi­se ju­ba põhi­koo­lis.

Näeb ju uus põhi­koo­li- ja gümnaa­siu­mi­sea­dus et­te ri­da­mi­si uu­si koo­litüüpe: rii­gipõhi­kool, rii­gigümnaa­sium, erapõhi­kool ja eragümnaa­sium, mu­nit­si­paalpõhi­kool ja mu­nit­si­paal-gümnaa­sium, progümnaa­siu­mi­ga mu­nit­si­paalgümnaa­sium, las­teaed-põhi­kool, gümnaa­sium-kut­se­kool…

„Ees­ti rah­va liik­me­na ja ko­da­ni­ku­na ta­hak­sin, et kus ta­hes mu laps ei ela, ei piit­su­ta­taks tea­da ju­ba bee­bieas, vaid et ta are­neks loo­mu­li­kult ja iga koo­li pu­hul võik­sin ol­la kin­del, et laps saab hea ha­ri­du­se, il­ma et ma te­da lõpu­tult tor­gik­sin ja trügik­sin ega la­seks tal rõõmus ja õnne­lik ol­la,” ütleb Ruus. Kuu­la­kem tar­ge­maid ja kui läh­tu­da hüüdlau­sest, et tark ei tor­ma, suu­da­me ehk väl­ti­da teist kor­da sa­ma re­ha ot­sa as­tu­mist. Sul­ge­sid ju oma­va­lit­su­sed 1990-nda­te kesk­pai­gas Ees­tis sa­du las­teae­du, mil­les ava­ti kalt­su­poo­de või ka­sii­no­sid. Nüüd tu­leb sündi­mu­se suu­re­ne­des ku­lu­ta­da sa­du mil­jo­neid kroo­ne aas­tas, et las­teae­du taa­sa­va­da. Koo­li sul­ge­da on oda­vam kui se­da uues­ti ava­da.