NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Miks te teeksite ehtepoe? Et ehteid müüa. Et suhelda nende inimestega, kes armastavad ehteid. Ja kuna inimesed, kellega puutume kokku, meid mõjutavad, saame inimeseks, kes armastab ehteid.
Tere Sikk ja teised !(inimese kohta ei ole tegelikult ilus öelda umbisikulises kõnes aga isegi daamid ja härrad on ju umbisikuline, niiet ärge uskuge, mis teile sõnatakse :))
"Vabariigi kodanikke" vaatan riigitele visioonist. Meediateemalises saates hiljuti jubetarga Igor Gräzini suust kuulsin, kuidas ta loeb ikka Kroonikat ka, aga poes loeb läbi.
Üks tuttav ajakirjanik ka juba jubeammu mulle rääkis, kuidas ta Päevalehte ja Postimeest ostab igal hommikul, kollaseid asju aga ostab siis kui on esilehel mõni huvitav pealkiri.
Sõbranna üleeile sokutas mulle terve eelmise aastakäigu naisteajakirju, Kroonika (see siis on tegelikult ju meesteajakiri:P), Naised, ja kolmas hunnik tuli Stiile ja koduajakirju ja üks Eesti Naine, kus Advjuško on kaanel.
Võtsin need, sest nagu Gräzin ütleb, - ma ei mäletagi mist ütles tegelt, ju ta midagi siis ütles.
Ja siis.
Ja siis.
Lugesin Blacky juttu ajakirjast Naised, et tema ei kujutaks ette et ta peaks sportlasega elama. Tema meelest olevat muusika ja sport TÄIESTI! erinevad asjad.
Huvitav, eks?, mida arvate, kas on erinevad või ei ole? Mina ise juba ammu ei arva asjadest eriti midagi, olen niiiiii palju oma arvamusi seitseteist korda ümber mõelnud, imelik oleks ka kõike omamoodi mõelda, siis mõtlen hetkel nii, nagu on kellegite jaoks vaja. Ühesõnaga - ei mõtlegi eriti, või siis - paindlikult. Nagu noored teevad. Ja nagu meie tegime kui noored olime.
Ma ei lugenud eelmisi kommentaare aga need artiklis toodud 5 soovitust olid vägagi asjalikud.
Meenutavad mõneti mulle YLE 1 pealt nähtud meediasse kriitiliselt suhtuma õpetanud sarja juhiseid. Seal oli näiteks ka selline, et piirake meedia tarbimisele eraldatud aega (näiteks kuni pool tundi päevas) või siis vahetage lemmikuid (üks päevaleht mõne teise vastu). Samuti olla kriitiline manipulatsioonide märkamisel. Näiteks selle viimase alla lähevad Eestis ühelt poolt Raadio 4 ja teisalt Vikerraadio. Kuigi mõlemad on eelarvest tasutud, siis ühe eetrisse pääses poolehoid Janukovitšile, teises aga unistati endiselt lääne ja oranži revolutsiooni Juliast. Minu sümpaatia ei ole ka see lääne mahitusel rajatud revolutsioon (oleme näinud neid relva jõul tehtud riigipöördeid Afganistani, Iraagi, Liibanoni ja teiste riikide näitel) ega muud väljastpoolt riikidesse imporditud režiimid. Siiski oleksin oodanud neid tasakaalustavat käsitlusi ka eesti keelsest meediast ja mitte vaid vene keelsetelt kanalitelt.
Näiteks minule on juba pikemat aega närvidele käinud Iraani peedistamine meie meedias. Sellele vastukaaluks leidsin lühilaine (49 meetri) pealt Iraani ingliskeelse raadio ja kuulan seda pärast AK rannamäelisi vihapurskeid (alustavad õhtuti kell 22 ajal, täpne sagedus 50,2 m ringis). Samuti on selles diapasoonis veel Hiina, India, Rumeenia, Tšehhi ja loomulikult BBC jaamu.
Pole midagi õnnetumat kui umbkeelne eestlane ja temale kättesaadav meedia. Kes vähegi tahab infomüra asemel ka midagi olulist teada saada, võiks vähemalt ühte võõrkeelset kanalit (veeb, raadio, tv) jälgida.
ANALÜÜS: Miks on meedia must, ropp ja karvane ehk kes tappis printsess Diana?
Agnes Kallit
Miks te teeksite ehtepoe? Et ehteid müüa. Et suhelda nende inimestega, kes armastavad ehteid. Ja kuna inimesed, kellega puutume kokku, meid mõjutavad, saame inimeseks, kes armastab ehteid.
Agnes Kallit
"Vabariigi kodanikke" vaatan riigitele visioonist. Meediateemalises saates hiljuti jubetarga Igor Gräzini suust kuulsin, kuidas ta loeb ikka Kroonikat ka, aga poes loeb läbi.
Üks tuttav ajakirjanik ka juba jubeammu mulle rääkis, kuidas ta Päevalehte ja Postimeest ostab igal hommikul, kollaseid asju aga ostab siis kui on esilehel mõni huvitav pealkiri.
Sõbranna üleeile sokutas mulle terve eelmise aastakäigu naisteajakirju, Kroonika (see siis on tegelikult ju meesteajakiri:P), Naised, ja kolmas hunnik tuli Stiile ja koduajakirju ja üks Eesti Naine, kus Advjuško on kaanel.
Võtsin need, sest nagu Gräzin ütleb, - ma ei mäletagi mist ütles tegelt, ju ta midagi siis ütles.
Ja siis.
Ja siis.
Lugesin Blacky juttu ajakirjast Naised, et tema ei kujutaks ette et ta peaks sportlasega elama. Tema meelest olevat muusika ja sport TÄIESTI! erinevad asjad.
Huvitav, eks?, mida arvate, kas on erinevad või ei ole? Mina ise juba ammu ei arva asjadest eriti midagi, olen niiiiii palju oma arvamusi seitseteist korda ümber mõelnud, imelik oleks ka kõike omamoodi mõelda, siis mõtlen hetkel nii, nagu on kellegite jaoks vaja. Ühesõnaga - ei mõtlegi eriti, või siis - paindlikult. Nagu noored teevad. Ja nagu meie tegime kui noored olime.
Virgo Kruve
Meenutavad mõneti mulle YLE 1 pealt nähtud meediasse kriitiliselt suhtuma õpetanud sarja juhiseid. Seal oli näiteks ka selline, et piirake meedia tarbimisele eraldatud aega (näiteks kuni pool tundi päevas) või siis vahetage lemmikuid (üks päevaleht mõne teise vastu). Samuti olla kriitiline manipulatsioonide märkamisel. Näiteks selle viimase alla lähevad Eestis ühelt poolt Raadio 4 ja teisalt Vikerraadio. Kuigi mõlemad on eelarvest tasutud, siis ühe eetrisse pääses poolehoid Janukovitšile, teises aga unistati endiselt lääne ja oranži revolutsiooni Juliast. Minu sümpaatia ei ole ka see lääne mahitusel rajatud revolutsioon (oleme näinud neid relva jõul tehtud riigipöördeid Afganistani, Iraagi, Liibanoni ja teiste riikide näitel) ega muud väljastpoolt riikidesse imporditud režiimid. Siiski oleksin oodanud neid tasakaalustavat käsitlusi ka eesti keelsest meediast ja mitte vaid vene keelsetelt kanalitelt.
Näiteks minule on juba pikemat aega närvidele käinud Iraani peedistamine meie meedias. Sellele vastukaaluks leidsin lühilaine (49 meetri) pealt Iraani ingliskeelse raadio ja kuulan seda pärast AK rannamäelisi vihapurskeid (alustavad õhtuti kell 22 ajal, täpne sagedus 50,2 m ringis). Samuti on selles diapasoonis veel Hiina, India, Rumeenia, Tšehhi ja loomulikult BBC jaamu.
Pole midagi õnnetumat kui umbkeelne eestlane ja temale kättesaadav meedia. Kes vähegi tahab infomüra asemel ka midagi olulist teada saada, võiks vähemalt ühte võõrkeelset kanalit (veeb, raadio, tv) jälgida.