ANALÜÜS: Kuhu läheb minu pensioniraha?

Pankade huvitatusest oma "lüpsilehmadele"[1] infot jagada saate aimu, kui üritate mõne netipanga leheküljelt leida konkreetseid arve. Ajakirjanikule huvitav võrdlustest: Millise (kui üldse) pensionifondi kohta on võimalik netipangas teada saada seda:
* Kui palju oled sinna kokku sisse maksnud
* Kui palju on personaalsel kontol hetkel raha
* Kui palju on sealt läinud "hooldustasudeks"

Pakun välja, et ainult teist punkti julgevad pangad näidata.

[1] - Kunagi oli pangandusringkondades termin "väikeinvestor" umbes samas tähenduses, nigu anekdoodimaailmas "Orbik". Tänapäeval "pensioniosakunäär" erineb sellest ainult selle poolest, et temal, erinevalt väikeinvestorist, ei ole õigust oma rahale (seda tagasi võtta, kuni veel midagigi järel on).

Unusta ära ja rõõmusta valgete jõudude võidu üle Kärdlas!
Lase vabaks!
Tervitame valgete jõudude võitu Kärdlas! Liberaalne maailmavaade võoidab eestis ja maailmas!

Nii põhjaliku analüüsi teinud inimene ei suutnud teha lihtsat järeldust: pensioni raha kulub ära II samba ülalpidamiseks.
Ka kõige kehvem deposiit teenib rohkem kui mistahes fond.

Asjalik arutlus! Kui sellest ka nüüd mingit kasu tõotab tulla`? Loodaks et valitsus omalt poolt tõhustab kontrolli erapankade tegevuse üle pensionifondide haldamisel!

Autor on kulude puhul välja toonud vaid hooldustasu, mis on jah silmale nähtavam, kuid siiski köömes veidi kaudsemate kulude juures. Soovitaks läbi käia erinevate fondide edukustasude määrad, millesse pensionifondid investeerivad ja mis on ostetava fondiosaku hinda juba sisse arvestatud. St kui näed, et fondiosaku hind on tõusnud 10%, siis sellest on tõenäoliselt kuluna juba eelnevalt maha läinud fondivalitseja iseenesele makstav edukustasu. Ning kes otsustab ja millistel tingimustel, et nüüd on tõesti mõistlik enda fondidesse investeerida, veel hullem kui mõnda fondifondi? Arvutame kokku, et mitu korda siis sama pensioniosaku pealt teenustasusid, hooldustasusid ja edukustasusid kokku maha võetakse???

Jah reformar, me saime aru, et viinamarjad on hapud ja...mine pükse vahetama.

Olukorda parandab kogemuste saamine teistelt maadelt, on ju paljudes riikides tegutsemas sõltumatud fondide hindamise institutsioonid, nt vt morning star, mis hindavad fonde 5- skaalas, kusjuures alati on risk korrelatsioonis. Ja üldse, ega rahuldavat lahendust, mis kõlbaks kõigile osapooltele, ei ole kusagil leitud.Aga äärmiselt tähtis on probleeme teavitada ja suur tänu asjalike mõtete eest autorile.
Suuremaid tulemusi annab ikka pikaajaline otseinvesteerimine, näit igas kuus mingi summa, ja otse aktsiatesse. Ja ega need ei pea kõik tingimata olema Tallinna börsil noteeritud.Loomulikult see kõigile ei sobi. julgen ka arvata, et meie "fondimajandus" on nii lapsekingades, et rahuldava tulemuseni jõudmine võtab veel paarkümmend astat aega. Praegu näit ise julgen soovitada osta 3 aastases perspektiivis Volvo aktsiaid.

Tegu pole sambaga(100%(3L või 18k)), vaid teibaga(5%(0,9k)). Kära teiba ümber ei muuda seda sambaks.

Reformar on samapalju parempoolne kui Roosa udu vasakpoolne naisrevolutsionäär.

Reformar on samapalju parempoolne kui Roosa udu vasakpoolne naisrevolutsionäär.

Isegi kui pensionikoguja saab selle info kõik kätte ja näeb, kuidas tema rahaga sahkerdatakse ja seda vastutustundetult varastatakse, pole sellega midagi peale hakata, sest sinu nõuandeid fondihaldur nüüd kuulama küll ei hakka ja sealt fondist sa lihtsalt ära minna ei saa, kui pole parajasti "fondivahetusekuu". Sa lihtsalt vaatad nõutult pealt, kuidas sinu vaevaga teenitud raha kahe käega tasku topitakse ja kui jääb midagi üle, topitakse katuspanga kahjumiaukudesse.

Sm Lagi, nüüd sa küll solvasid mind, nimetades mind parempoolseks naisrevolutsionääriks! Või on lood veel hullemad ja sa pead mind meesrevolutsionääriks? Hea fantaasia ja piisava pahatahtlikkuse korral saab minna veel kaugemale ja kuulutada mind revolutsionääri asemel reaktsionääriks. Kõige südametum inimene, kes tahtis minu kohta Viktor Kingisseppa kõrval endale saada, sõimas mind parempoolseks meesreaktsionääriks. Ma ei pea vist lisama, et tema oli samuti naissoost. Hiljem osutus just tema Kingisseppa ülesandjaks, kuid mina jäin ustavaks revolutsioonile.

Pealegi on minu CV-s palju säravaid lehekülgi. Oma otsustavast tegevusest Oktoobrirevolutsiooni käivitamisel ristleja Aurora suutükipaugu läbi olen ma juba rääkinud. Aga kui palju on Eestis inimesi, kes on kohtunud sm Leniniga? Mina, vana naisrevolutsionäär Roosa Udu, olen peaaegu üks nendest! Mida on sinusugusel sm Kingisseppi ülesandjal sellele vastu seada?

Fondihaldurid tohiksid oma tasu hõtta ainult selle raha pealt, mida nad on juurde teeninud osaku hea investeerimise pealt. Kliendi poolt sisse makstud raha ei tohiks kusagile kaduda. Kui minu põhiosa fondides vähenema hakkab, siis oleks ju parem koguda raha tähtajalisele hoiusele, kuhu lisandub igal aastal kindel %. Olgu siis nii, et riik ei lisa mulle sinna seda 4%, sellevõrra hakkan ma saama põhipensioni ju hiljem rohkem, sest pensioniosakule juurdelisatud sots maks arvestatakse sealt ju maha.
P:s. Kui ikka riik kohustab mul oma raha kellegi käsutusse andma, siis peaks ta tagama ka selle säilimise ajaks, kui pensionile lähen.
Ja fondivahetus peaks olema tasuta, sest ebausaldusväärsest fondist oma raha äraviimine ei peaks olema selle fondi lisasissetuleku allikas.Fondihaldur peab minu raha kasvatama, mis on tema töö ja selle kasvu pealt olen ma nõus ka talle maksma. Kui fondiosak raha ei teeni. on halduri töö halb ja halva töö eest ei pea neile maksma. Kui osak läheb miinusesse, peaks haldur selle hüvitama ja kiiresti töökohta vahetama.

Must lagi, sa õel rästik! Alles kiitsid vana naisrevolutsionääri löögivõimet, siin aga sead koos revisionistidega kogu mu identiteedi kahtluse alla! Kuidas võib sm Lenini võitluskaaslane olla parempoolne? Kuidas võis meesterahvas ära võluda terve ristlejatäie üldsegi mitte nii revolutsioonilisi madruseid? Mõtle nendele, must latsutaja madu, enne kui tuled vana Roosat mõnitama!

Kuhu läheb Iraagi demokratiseerimiseks mõeldud raha?

Lähtudes aine ja energia jäävuse seadusest, võib 100% kindlusega öelda, et kõigi kohustuslike pensifondide summaarne tootlus läbi aastate (aastakümnete) on väiksem kui majanduskasv tervikuna.

Kui võtta nt. üldiseks majanduskasvuks 3% aastas, siis juhul, kui fondihaldur võtab 100 kr pealt vaid 50 senti teenustasu, on 20 aasta pärast fondis oleva raha suhteline väärtus kahanenud 10%. Arvestades, et julgeolekukaalutlustel suurema riskiga ettevõtmistest tuleb eemale hoida (neist enamus ju kõrbeb), saab fondi reaalväärtuse kahanemine olema veelgi suurem (sest kõige eredamad majanduskasvud, oluline osa tergviklikust majanduskasvust, sünnib just mõnest üksikust suure riskiga ettevõtmisest).

Muidugi, raha sukasääres hoidmine ei anna sedagi - siis jääb järgi vaid 55% esialgsest suhtelisest väärtusest. Ainus toimiv lahendus on ise piisavalt tulevikule mõelda. Ja mitte unistada proteesid irevil pleekimas Kanaaride rannal surma ootamisest - sellist rikkust praegusele põlvkonnale siinmail kaela ei saja (v.a. üksikutele nagu alati...).

ps.
1. Pole mingit põjust eeldada, et pensiteivaste palgal olevad investeerijad on edukamad ülejäänud investeerijatest. Selle põhjal esmane arvestus.

2. Reaalse rahulolu tagab eelkõige suhtarv, mitte absoluutarv. Kui nt. 100 aasta pärast saavad olema igapäevased puhkusereisid kuu tagumisele küljele (tüüpiline modernistlik unistus...), siis pensionär, kelle pension seda kuidagi ei võimalda, tunneks end ikkagi ahistatuna ja ärapõlatuna (kuigi ta võib vabalt veeta iga kuu Maakera ise paiga tänapäeva mõttes luksuspansionaadis).

3. Tuleb täiendavalt arvestada, et osa majanduskasvu on blufitud "täiendavate teenuste" kasutusele võtmisega - nt senise bussipileti sõiduks ostmise asemel kasutab inimene nüüd ka tasulist bussipileti ostmise teenust. See varjatud inflatsioon sööb ära poole (suurema? väiksema?) majanduskasvust.

Tere

Pikk aga vajalik artikkel.