ANALÜÜS: Ametnikud teevad kriisi tõrjudes väga usinalt tööd. Kas tõesti?

Kui ava­lik­ku­ses tõsta­ta­tak­se rii­gi hal­dus­ku­lu­de ja amet­ni­ke pal­ga­sum­ma­de õigus­ta­tu­se tee­ma, ta­bab sel­le kä­sit­le­jaid karm krii­ti­ka. Pal­gatõusu­de esi­le­too­mi­ne ole­vat pea­lis­kaud­ne, sest amet­ni­ke tööst ei saa­da­vat aru. Palk peab vas­ta­ma suu­re­le ja ai­na kas­va­va­le vas­tu­tu­se­le ühis­kon­na ees. Nei­le, kes mai­ni­vad va­ja­dust vä­hen­da­da rii­gi­sek­to­ri pal­ga­ku­lu­sid sa­mas tem­pos, kui te­hak­se prae­gu era­sek­to­ris, hei­de­tak­se et­te soo­vi muu­ta nii­gi õhu­ke­se rii­gi süda ja moo­tor – ehk amet­nik­kond – töövõime­tuks.

Kui­das siis peaks ava­lik­kus saa­ma hin­na­ta, kas töö­koor­mus tões­ti vää­rib amet­ni­ke pal­ka ja kõiki rii­gi­sek­to­ri ame­ti­koh­ti? Kas nüüdseks on rii­gi hal­dus­ku­lu­dest „õhk” tões­ti viim­se­ni väl­ja las­tud ja al­lesjää­nud ini­me­sed ra­ba­vad ka­he eest, et Ees­ti elu pa­re­maks muu­ta? Oma rii­gi ko­da­ni­kud ei näe bürok­raa­tia­ma­si­na sis­se ja seetõttu on liht­ne te­ha maa­ta­sa nen­de väi­teid, et riik elab üle jõu.

Aga ava­lik­ku­sel on siis­ki võima­lik amet­ni­ke tööpõllu­le pii­lu­da. Sel­le õigu­se ta­gab ju­ba 2001. aas­tast keh­tiv ava­li­ku tea­be sea­dus, mil­le jär­gi ei saa amet­ni­kud rii­gie­lu küsi­mu­si la­hen­da­da omaen­da su­le­tud moo­siköö­gis, kust järs­ku vup­sab väl­ja val­misküpse­ta­tud ot­sus või la­hen­dusk­äik, vaid neil tu­leb jät­ta oma igap­äe­va­sest te­ge­vu­sest ma­ha kõigi­le li­gipää­se­tav suur jälg. Ni­melt pea­vad rii­gia­su­tu­sed sel­le sea­du­se jär­gi pi­da­ma do­ku­men­di­re­gist­rit, ku­hu tu­leb kan­da „a­su­tus­se saa­bu­nud ja asu­tu­ses koos­ta­tud do­ku­men­did” ehk ava­lik tea­ve. Ava­lik tea­ve on „mis ta­hes vii­sil ja mis ta­hes tea­be­kand­ja­le jääd­vus­ta­tud ja do­ku­men­tee­ri­tud tea­ve”.

Miks sel­li­ne sea­dus teh­ti, võib lu­ge­da ühek­sa aas­tat ta­ga­si rii­gi­ko­gus me­net­le­tud eelnõu se­le­tus­kir­jast. „Eelnõuga soo­vi­tak­se saa­vu­ta­da ava­li­ku võimu teos­ta­mi­se lä­bi­paist­vus ning võimal­da­da ava­lik­ku­sel kont­rol­li­da ava­li­ke üle­san­ne­te täit­mist,” on sin­na mär­gi­tud sea­du­sest tek­ki­va tu­le­mu­se koh­ta. Nii­siis on rah­va poolt rii­gi­ko­gus­se va­li­tud esin­da­jad and­nud ava­lik­ku­se­le amet­ni­ke teh­ta­va töö kont­rol­li­mi­seks amet­li­ku mee­to­di ja alu­se.

Kui pöör­du­da tä­na­ses­se päe­va, siis vaa­tab Ees­ti­le ot­sa karm krii­si­reaal­sus. Riik peab rea­gee­ri­ma, ee­lar­veküsi­mus­te­le on va­ja uu­si la­hen­du­si, tu­leb mõel­da ma­jan­du­se aren­da­mi­se­le, aga te­ge­le­da ka sot­siaalp­rob­lee­mi­de­ga ja tur­va­li­sust äh­var­da­va­te oh­tu­de, näi­teks po­tent­siaal­se ku­ri­te­ge­vu­se kas­vu en­ne­ta­mi­se­ga. Amet­ni­kud peak­sid pa­le­hi­gis ra­ba­ma, et kas­va­va­te prob­lee­mi­de­ga hak­ka­ma saa­da. Eel­da­ta­vas­ti tä­hen­dab see se­ni­sest hoo­pis roh­kem oma idee­de väl­jak­äi­mist ja kon­sul­tee­ri­mist kõigi la­hen­dus­te edu­kaks ra­ken­da­mi­seks va­ja­li­ke osa­pool­te­ga, teis­te ar­va­mus­te küsi­mist. Teis­te sõna­de­ga: amet­ni­ke töö­koor­mus peaks iga­su­gu­se loo­gi­ka jär­gi ole­ma sil­manäh­ta­valt kas­va­nud.

Ava­li­ku tea­be sea­dus peaks nii­siis lu­ba­ma töö­koor­ma kas­va­mist osa­li­selt kont­rol­li­da. Iga amet­ni­ku lii­gu­tus­test, mis tä­hen­da­vad kas mei­li või ta­va­li­se kir­ja teel teis­te­ga suht­le­mist, peaks ole­ma jää­nud märk asu­tu­se do­ku­men­di­re­gist­ris­se. Kind­las­ti po­le see amet­ni­ke töö­koor­mu­se hin­da­mi­seks täies­ti am­men­dav viis, sest tööd võidak­se te­ha ka näi­teks näost näk­ku kok­ku­saa­mi­se või te­le­fo­ni teel, kuid ühest töö osast an­nab see kind­las­ti pil­di. Se­da enam, et sea­du­ses esi­ta­tud nõuded on nüüdseks üsna ühe­tao­li­selt keh­ti­nud pal­ju aas­taid – kui mi­da­gi on va­he­peal muu­de­tud, siis vaid laien­da­tud ava­li­ku tea­be kät­te­saa­da­vu­se tin­gi­mu­si.

Kas paber on hea või halb?

Kui võtta väl­ja krii­si la­hen­da­mi­se mõttes krii­ti­li­se tä­hen­du­se­ga mi­nis­tee­riu­mi­de ja mõne muu asu­tu­se do­ku­men­di­re­gist­ri­tes­se sel­le aas­ta esi­me­sel kol­mel kuul si­ses­ta­tud tea­be hulk ja võrrel­da se­da eel­mi­se aas­ta kol­me esi­me­se kuu sa­ma näi­ta­ja­ga, on tu­le­mu­sed se­ga­sed (vt graa­fik). Näi­teks ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis on töö koh­ta tal­le­ta­tud roh­kem mär­ke kui eel­mi­sel aas­tal sa­mal ajal, mis vii­tab töö­ma­hu kas­vu­le. Ka­hel­des küll sel­li­se seo­se pai­ka­pi­da­vu­ses, tõdes ra­han­dus­mi­nis­tee­rium töö­koor­mu­se kas­vu. „E­si­teks on meie töö­koor­must vä­ga pal­ju kas­va­ta­nud muu­tu­sed ma­jan­du­so­lu­kor­ras ja tei­seks põhju­seks on eel­mi­sel aas­tal toi­mu­nud töö­ta­ja­te koon­da­mi­ne, mil­le tu­le­mu­sel suu­re­nes ole­ma­so­le­va­te ini­mes­te töö­koor­mus ja vas­tus­tus,” kin­ni­tas mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Kris­ti Jõesaar.

Kui aga seost siis­ki nä­ha, siis te­kib küsi­mus: miks on teis­tes koh­ta­des do­ku­men­ti­de arv jää­nud kas sa­ma­le ta­se­mel või ko­gu­ni vä­he­ne­nud? Tu­le­mu­sed ei vas­ta kui­da­gi loo­gi­li­se­le oo­tu­se­le ja kas tões­ti on osas asu­tus­tes krii­si ajal töö­koor­mus hoo­pis vä­he­ne­nud? Pea kõik asu­tu­sed kost­sid sel­le küsi­mu­se pea­le ko­he, et nii ei saa ega to­hi tööd kont­rol­li­da. Si­se­mi­nis­ter Jüri Pihl näi­teks las­kis oma pres­si-esin­da­jal küsi­mu­sed lühi­ke­se kom­men­taa­ri­ga tõrju­da. „Jüri Pihl on ala­ti ol­nud se­da meelt, et mõtte­tut bürok­raa­tiat ja pa­be­rimää­ri­mist rii­gis tu­leb vä­hen­da­da. Meil keh­ti­va­te põhimõte­te jär­gi ei ole amet­ni­kud oma töös orien­tee­ri­tud do­ku­men­ti­de toot­mi­se­le, vaid tu­le­mus­te saa­vu­ta­mi­se­le. Küsi­mus­te põhjal võime jä­rel­da­da, et meil on põh-just rõõmu tun­da, ku­na se­da on ha­ka­tud ka mär­ka­ma,” tea­tas ta. Pih­li­le lä­ki­ta­tud küsi­mus­te seas tõdes Päe­va­leht, et do­ku­men­di­re­gist­rist ei pruu­gi tul­la väl­ja vas­tu­sed ko­gu töö koh­ta, ja pa­lus mi­nist­ril sel­le aas­ta al­gu­se töö­koor­must ja täi­de­tud ma­hu­ka­maid üle­san­deid ehk siis tu­le­mu­si so­bi­val vii­sil ise­loo­mus­ta­da. Vas­tu­seks oli pa­ra­ku vai­kus. See te­ki­tab pa­ra­ta­ma­tult tun­de, et üks si­se­mi­nis­tee­riu­mi saa­vu­tu­si on­gi mi­nist­ri si­hiks sea­tud do­ku­men­ti­de „toot­mi­se kvoo­di vä­hen­da­mi­ne”. Hin­na­tes te­ma kom­men­taa­ri era­kon­na­kaas­la­se Iva­ri Pa­da­ri ju­hi­ta­va ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi kon­teks­tis, kus mär­ke on tek­ki­nud roh­kem, peak­sid seal töö­ta­ma do­ku­men­ti­de­le orien­tee­ri­tud pa­be­rimää­ri­jad.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mis on sel­le ja eel­mi­se aas­ta esi­me­se kol­me kuu jook­sul me­net­le­tud pea sa­ma pal­ju do­ku­men­te. Kuid va­he­peal on lah­va­ta­nud töö­puu­du­se prob­leem ja ee­lar­vekär­ped te­ki­ta­vad pin­geid ter­vis­hoiusüstee­mis. Mi­nis­tee­riu­mi kants­ler Ma­rel­le Er­len­heim rõhu­tas, et see ei näi­ta ini­mes­te töö­mah­tu. „Tööüle­san­ne­te maht on olu­li­selt suu­re­ne­nud, kuid kah­juks on tul­nud nen­de­ga te­ge­le­va­te ini­mes­te hul­ka tu­le­ne­valt ka­su­ta­da ole­vast ra­ha­li­sest res­sur­sist vä­hen­da­da,” mär­kis ta. Kuid miks on nii, et kui­gi sot­siaal­mi­nis­tee­rium ka­tab Ees­ti elu aren­da­mi­se mõttes ülio­lu­li­si vald­kon­di ja on suu­ru­selt võrrel­dav nii ma­jan­dus- kui ka si­se­mi­nis­tee­riu­mi­ga, on seal re­gist­ree­ri­tud do­ku­men­ti­de arv pi­de­valt mär­ga­ta­valt väik­sem? Er­len­heim ütles, et ob­jek­tiiv­se vas­tu­se and­mi­seks tu­leks ha­ka­ta eri rii­gia­su­tus­te do­ku­men­te ja as­jaa­ja­mis­reeg­leid si­su­li­selt hin­da­ma ning kok­kuvõttes ei näi­taks see ik­ka­gi ko­gu ini­mes­te töö mah­tu. Ku­na vii­ma­ti aga keh­ti­sid Ees­tis sea­du­sed si­su­li­selt ik­ka kõigi­le üht­moo­di, ei saa mõis­ta, kui­das võik­sid sa­mal alu­sel teh­tud as­jaa­ja­mi­se reeg­lid ol­la eri­ne­vad.

Töökoormus suurem

Kui öel­da, et do­ku­men­ti­de üld­maht kõigub siia-sin­na ja sel­lel po­le reaal­su­se­ga mit­te min­git võima­lik­ku seost, siis kas tu­le­mus on tei­ne konk­reet­se­malt vaa­da­tes? Sea­du­se alu­sel ava­lik­ku­se­le näh­ta­vaks teh­tud do­ku­men­di­re­gist­rid pa­ku­vad sel­leks võima­lust. Ku­na iga tal­le­ta­tud as­ja juur­de tu­leb mär­ki­da sel­le eest vas­tu­ta­va amet­ni­ku ni­mi, on võima­lik vaa­da­ta, kui pal­ju on ühel või tei­sel rii­gitöö­ta­jal ol­nud min­gi aja jook­sul va­ja do­ku­men­ti­de me­net­le­mi­se­ga te­ge­le­da.  Tu­le­mu­sed on jäl­le vä­ga eri­ne­vad.

Et mit­te näi­da­ta as­ju väl­jas­pool kon­teks­ti, pa­lus Päe­va­leht mi­nis­tee­riu­mi­del võimal­da­da kõiki­del va­li­tud osa­kon­da­de juh­ti­del ise­loo­mus­ta­da iseen­da sõna­de­ga oma töö­koor­mu­se te­ge­lik­ku suu­rust sel­le aas­ta al­gu­ses ja võima­lu­se kor­ral kir­jel­da­da oma ta­vapä­ra­se tööp­äe­va si­su. Si­se- ja sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mist amet­ni­ke en­di vas­tu­seid ei saa­bu­nud. Jä­re­li­kult jääb üle hin­na­ta nen­de koor­must ava­li­kult kät­te­saa­da­va­te and­me­te­ga.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mist ütles Kris­ti Jõesaar osa­kon­na­juh­ti­de ni­mel, et konk­reet­se ini­me­se­ga seo­tud do­ku­men­te ei saa kä­sit­le­da töö­ma­hu näi­ta­ja­na. „See ei ole kind­las­ti adek­vaat­ne töö­koor­mu­se mõõdik, sest osa­kon­da­de töö si­su ja eesmärk on vä­ga eri­nev,” sõnas ta ja li­sas, et kõik va­li­tud osa­kon­na­ju­hid kin­ni­ta­vad: nen­de töö­maht on suu­re­ne­nud.

Sa­mal ajal tu­lid ar­vu­dest väl­ja vä­ga suu­red kää­rid. Näi­teks seal­se  rii­giee­lar­ve osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ai­var Reid­la oli sel aja­va­he­mi­kul te­ge­le­nud üle kol­me­sa­ja re­gist­ree­ri­tud küsi­mu­se­ga. See­vas­tu te­ma kol­lee­gi, rii­gi­ra­han­du­se ja st­ra­tee­gia osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ur­mas Koi­du ni­me­ga oli kol­me kuu jook­sul seo­tud vaid üks sis­se­kan­ne. Kui lu­ge­da vii­ma­ti ni­me­ta­tud osa­kon­na tööüle­san­ne­te kir­jel­dust ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi vee­bi­le­helt, on te­ge­mist rii­gie­lu kor­ral­da­mi­se mõttes üli­va­ja­li­ku osa­kon­na­ga.

„O­sa­kon­na põhiüle­san­ne­teks on analüüsi­da po­lii­ti­kaal­ga­tu­si ja rii­gi tu­lu­baa­si, an­da hin­nan­guid st­ra­tee­gi­lis­te­le aren­gu­ka­va­de­le ja õigu­sak­ti­de eelnõude­le, val­mis­ta­da et­te Ees­ti sei­su­koh­ti osa­le­mi­seks Eu­roo­pa Lii­du ee­lar­ve­po­lii­ti­kas, koos­ta­da st­ra­tee­gia­do­ku­men­te ning osa­le­da va­lit­sus­sek­to­ri aren­gu prog­noo­si­de ja ma­jan­dusüle­vaa­de­te koos­ta­mi­sel,” on kir­jas osa­kon­na vee­bi­le­hel. Kas se­da saab te­ha teis­te asu­tus­te ja part­ne­ri­te­ga ti­he­dalt kir­ja­li­kult suht­le­ma­ta või pea­mi­selt suu­li­sel teel?

Ai­nu­ke­se­na vas­ta­sid oma sel­le aas­ta töö­koor­mu­se koh­ta esi­ta­tud küsi­mus­te­le ise kõik ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi osa­kon­na­ju­ha­ta­jad, kes kin­ni­ta­sid vä­ga suurt töö­koor­mu­se kas­vu. Näi­teks jaa­nua­rist märt­si­ni ava­li­kel and­me­tel seits­me as­ja­ga te­ge­le­nud ma­jan­du­sa­ren­gu osa­kon­na ju­ha­ta­ja Lau­ri Tam­mis­te ütles, et te­ma töö tä­hen­dab Ees­ti ma­jan­du­se aren­gu­le kaa­saai­ta­mist, mit­te do­ku­men­ti­de toot­mist. „Mi­nu tö­öa­jast moo­dus­ta­vad  um­bes kolm nel­jan­dik­ku eri­ne­vad koh­tu­mi­sed, koo­so­le­kud ja nen­deks val­mis­tu­mi­ne ning mõttetöö,” sel­gi­tas ta.

Tõepoo­lest, kus­kil po­le öel­dud, et amet­ni­kud peak­sid mas­si­li­selt pa­be­reid te­ki­ta­ma. Sa­mu­ti po­le põhjust pan­na kaht­lu­se al­la nen­de en­di hin­nan­gut oma töö­koor­ma­le. Kuid sea­dus kir­ju­tab rii­gia­su­tus­te­le et­te vii­si, kui­das te­hak­se amet­ni­ke töö jäl­jed näh­ta­vaks ja kont­rol­li­ta­vaks. Kui se­da po­le te­ge­lik­ku­ses või-ma­lik sel vii­sil te­ha – näi­teks ei lu­ba­ta ava­li­kus­ta­tud do­ku­men­ti­de põhjal te­ha ter­vik­lik­ke jä­rel­du­si „a­va­li­ke üle­san­ne­te täit­mi­se koh­ta” –, an­tak­se põhimõtte­li­selt alust kaht­lus­teks, et hal­dus-a­pa­raat on ik­ka veel lii­ga suur. Kui ko­gu asu­tu­se suht­lus part­ne­ri­te­ga on 15 või 25 prot­sen­ti vä­he­ne­nud, siis peaks sa­ma­moo­di käi­tu­ma ka töö­ta­su.

Na­gu nä­ha, po­le ava­lik­ku­sel võima­lik saa­da üht­last ja am­men­da­vat vas­tust liht­sa­le küsi­mu­se­le: mil­le­ga üks või tei­ne amet­nik ik­ka­gi te­ge­leb ja kui häs­ti ta se­da teeb?