„Kui töötaja töölepingujärgseks töötasuks on tunnitasu, mis on veel näiteks 1,80

eurot ehk vähem kui 1,90 eurot või täistööajaga töötamise korral 290 eurot ehk vähem kui 320 eurot kuus, siis tuleb see ära muuta, sest alates 1. jaanuarist on töötajate töötasud reaalselt suurenenud. Sellest tuleb lähtuda töötasu maksmisel ja töötajaid teavitada,” selgitab tööinspektsiooni peajurist Elina Soomets.

Jurist nendib, et inspektsioon on varasematel aastatel puutunud kokku juhtumitega, kus tööandja või töötaja ei ole olnud töötasu alammäära muudatusest teadlik, vastav teave pole nõutud moel töötajani jõudnud ja töötaja on seetõttu saanud ettenähtust väiksemat töötasu.

Soometsa sõnul on tööandja kohustatud töötajaid kehtivatest töölepingu tingimustest teavitama. Töölepingu töötasu puudutav muudatus tuleb vormistada kirjalikult, tuginedes töölepingu seaduse § 5 lõikele 1. „Töötasu on oluline kohustuslik teave, mis peab nähtuma töölepingu kirjalikus dokumendis,” rõhutab Soomets. Eelnimetatud paragrahvi 4. lõige sätestab, et andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul pärast muudatuste tegemist.

Töötajal, kelle töölepingusse tööandja ei ole muudatust teinud ja kes saab töötasu alla kehtiva alammäära, on soovitatav esmalt esitada tööandjale vastav kirjalik nõue. Töötajal on õigus nõuda osalt saamata jäänud töötasu töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Seotus alampalgaga

Alampalga tõus tõstab mitmel pool Eestis lasteaia kohatasu, juhul kui omavalitsus on kohatasu pannud sõltuma alampalgast. Näiteks Tallinnas peab lapsevanem tasuma ühe lapse kohta summa, mis moodustab 10,6% kuupalga alammäärast. Ujulaga lasteasutustes maksab vanem ujula kasutamise perioodil iga kuu summa, mis moodustab 12% palga alammäärast.

Alampalgaga on sellest aastast seotud lapsepuhkuse tasu ja senise 4,25 euro asemel saab seda nüüd 15,18 eurot päevas.

Alampalga suurenemine mõjutab ka minimaalse elatisraha suurust, mis on pool alampalka ühe lapse kohta ehk nüüd 160 eurot kuus.

Osa õppepuhkusest tasustatakse alampalga järgi.