Akadeemia avab uksed nooremale teadlaskonnale

Eilsel riigikogu kultuurikomisjoni istungil sai põhimõttelise heakskiidu teaduste akadeemia seadusemuudatuse algatus, mille kohaselt luuakse uus, akadeemial põhinev nn süvauuringute keskus ja kehtestatakse akadeemia liikmetele vanusetsensus. See tähendab, et pärast liikme 75-aastaseks saamist valitakse akadeemiasse uus liige.

Vanusetsensuse lisamine teaduste akadeemia seadusse võimaldaks kasutada akadeemikuid loodava keskuse kaudu riigile oluliste küsimuste operatiivsel analüüsimisel, suurendaks akadeemikute arvu ning alandaks nende keskmist vanust.

Oma ettepanekut tutvustasid akadeemikud eelmisel teisipäeval akadeemia juhatuse ja kultuurikomisjoni vahelisel ümarlaual. Seal viibinud teadusajakirjaniku Margus Maidla sõnul sai ettepanek nädal tagasi poliitikute ettevaatliku optimismi osaliseks.

Akadeemikute keskmine vanus on praegu liiga kõrge, sest akadeemiasse saab uue liikme valida vaid eelmise liikme surma korral. Uue süsteemi kohaselt saaks uue liikme valida siis, kui keegi sama eriala inimestest on jõudnud 75. eluaastani. Liikmete arv suureneks seeläbi 10–15%.

Akadeemia presidendi Richard Villemsi sõnul pole vanusetsensus küll lõplikult paigas, kuid ta usub, et selleks saab 75 aastat. “Praeguses seisus on selline inimlik hetk, et kui akadeemial oleks vaja mingil erialal noorema põlvkonna inimesi, siis “Oi, selleks peab ju keegi ära surema!”. See mõttemall on iseenesest juba ebameeldiv. See on juba üks põhjus muutusteks,” selgitas Villems.

Sama ajal ei jääks ülempiiri ületanu ilma akadeemiku tiitlist ja endiselt makstaks talle ka akadeemikutasu. “See on mõeldud nende teaduslikule tööle kaasaaitamiseks, mitte eripension. Nad saaksid seda ikkagi edasi,” sõnas Villems. “Ja ma ei taha öelda, et inimesed lõpetaksid mingi juubeliklunkri järel oma vaimse tegevuse. Näiteks Karl Rebane avaldas veel oma surma-aastal maailma füüsika tippajakirjades kaks ühe-autori-artiklit.”

Keemik Mihkel Veiderma (78) arvates on tegemist õige asjaga. “Akadeemiat on tarvis noorendada, ega need vanemad seepärast ei kannata, nad jäävad edasi akadeemikuteks. Nüüd andis üldkogu oma põhimõttelise nõusoleku ja ma ei tunnetanud, et keegi, ma mõtlen vanemaid mehi, oleks sellele vastu olnud,” sõnas ta.

Akadeemia

Teaduste akadeemia

praegune liikmeskond

•• Liikmeteks on 60 akadeemikut ja välisliikmed, kelle arvu määrab üldkogu. Praegu on liikmeid 58.

•• Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne.

•• Praegustest liikmetest on üle 75-aastaseid 24, kaks peavad juubelit sellel aastal.

•• Akadeemikute keskmine vanus on ligi 72 aastat, Vanim liige on füüsik Harald Keres (95), noorim kirjandusteadlane Jaan Undusk (49).

•• Akadeemikuks valitakse Eesti kodanikest teadlasi, kel on väljapaistvaid saavutusi uurimistöös ja kes on oluliselt arendanud oma teadusvaldkonda. Akadeemikuks võib valida ka väljapaistvaid Eesti kirjandus- ja kunstitegelasi, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri.

•• Kandidaatide esitamise õigus on akadeemikutel, Eesti teadusasutustel ja -seltsidel ning loomeliitudel ja -ühendustel. Valimine toimub salajasel hääletusel akadeemia üldkogul.

•• Mingit vanusetsensust akadeemikukandidaatidele kehtestatud ei ole.

Üle 75-aastased akadeemikud

••    Mihkel Veiderma (snd 1929)

••    Hans-Voldemar Trass (1928)

••    Loit Reintam (1929)

••    Karl Siilivask (1927)

••    Huno Rätsep (1927)

••    Erast Parmasto (1928)

••    Viktor Palm (1926)

••    Arvo Ots (1931)

••    Uno Mereste (1928)

••    Tšeslav Luštšik (1928)

••    Ülo Lumiste (1928)

••    Endel Lippmaa (1930)

••    Ülo Lille (1931)

••    Ülo Lepik (1921)

••    Hans Küüts (1932)

••    Valdek Kulbach (1927)

••    Lembit Krumm (1928)

••    Arno Köörna (1926)

••    Harald Keres (1912)

••    Dmitri Kaljo (1928)

••    Raimund Hagelberg (1927)

••    Jaan Einasto (1929)

••    Mihhail Bronštein (1923)

••    Hillar Aben (1929)