Ajaloolased protestivad baltisaksa muuseumi vastu
(1)
Mahtra talurahvamuuseumist suuremaks planeeritav baltisaksa muuseum alavääristab Mahtra meeste ja teiste Eesti talumeeste võitlust oma õiguste nimel, leiab rühm ajaloolasi.
Teadlased protesteerivad kava vastu, mille kohaselt kaotataks praegu iseseisev Mahtra talurahvamuuseum ja avataks selle asemel Juuru mõisas baltisaksa kultuuri ekspositsioon, mille juurde kuuluks mõisa tallis ka pisem talurahvaeksposistioon.
Mõisa härrastemajas saaks baltisaksa kultuuri tutvustav näitus endale kolmesaja ruutmeetri suuruse pinna, sellal kui tallis oleks võimalik talurahvaekspositsioon avada 156 ruutmeetri suurusel ehk poole väiksemal pinnal. Ajaloolasi paneb protestima seegi, et tallis oleks Mahtra sõda vaid üks kümnekonnast kajastatavast teemast.
"Baltisaksa muuseum kahtlemata rikastaks meie muuseumimaastikku, kuid tema asukohaks ei sobi ülal toodud põhjustel vähimalgi määral Juuru mõis. Paigutades saksad Juuru mõisa härrastemajja ja talurahva talli mõisa õuel, pisendame ja alavääristame me ise Mahtra meeste ja paljude teiste eesti talumeeste võitlust oma õiguste nimel ning neile selle eest osaks saanud kannatusi," kirjutavad ajaloolased oma ühispöördumises.
"Mahtra talurahvamuuseum kui rahvuslik mälupaik, mis meenutab eesti talurahva söakat vastupanu mõisnikele ja püüdlusi iseotsustamise poole, peab jääma alles, kas uues hoones majas või mõnes teises selleks otstarbeks kohandatud talu-, kõrtsi- vm hoones," paluvad nad.
Eesti ajaloo teemadel kirjutavad teadlased Toomas Karjahärm, Rein Lillak, Aleksander Loit, Kersti Lust, Helmut Piirimäe, Tiit Rosenberg, Tõnu Tannberg, Ülle Tarkiainen, Enn Tarvel ja Kadri Tooming saatsid sellesisulise avaliku pöördumise Mahtra talurahvamuuseumi nõukogule, Juuru vallavalitsusele ja kultuuriministeeriumile.
 |
  |
 |
