Afganistanist välisväed mõne aastaga välja?

Veel mullu augustis ennustas Ühendkuningriigi samal kuul armeejuhi ameti üle võtnud kindral David Richards Afganistani missiooni pikkuseks 30–40 aastat. Briti kindral, tõsi küll, pidas selle ajahorisondi all silmas üleüldist panustamist tollesse kaugesse ja vähearenenud riiki – julgestusse, avalikku sektorisse ja arengusse.

Kuid nüüdseks on retoorika toon tervenisti muutunud – brittidel on paari nädala pärast ees parlamendivalimised, juba on Holland ja Kanada jõudnud teatada soovist oma väed välja tuua ning nüüdseks on kõigi Afganistanis osalevate riikide valijatele ka välja öeldud: „me lahkume”.

Kuupäevi ei ütle

„Tänase seisuga on meil olemas teedekaart (road map), mis on aluseks [julgeoleku tagamise] afgaanidele üleandmise alustamiseks juba sel aastal,” ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen eile. Ta tõdes, et „kaardi” alusel näevad ka NATO liikmesriikide inimesed edasiminekut, mida on „igati õigustatult” oodatud.

Konkreetsemaid tähtaegu Rasmussen välja käia ei soovinud. „See pole kalendripõhine protsess, vastutus läheb üle siis, kui afgaanid on selleks valmis,” märkis ta. Seda niinimetatud peenikeses kirjas teksti – kiiret lahkumist Afganistanist ei toimu – rõhutasid nii meie välisminister Urmas Paet kui ka tema vägevamad kolleegid alliansist ühel häälel. Nii rahustati koduste valijate kõrval ka Afganistanis NATO toel võimul püsivat Hamid Karzai valitsust, keda Tallinnas esindas välisminister Zalmai Rassouli.

Välispoliitika instituudi direktori Andres Kasekampi sõnul on retoorika muutus igati loogiline. „Sõdimas on demokraatlikud riigid ja neis toimuvad valimised. Seal pole tahet sõjas püsivalt olla,” hindas Kasekamp. Kuna paistab, et võimu üleandmine kohalikele enam-vähem Iraagis toimis, tahetakse ka Afganistanis sama strateegiat kasutada.

Koduseid publikuid Afganistanist väljumise strateegiaga moosivad poliitikud unustavad teisalt, et Iraagiski pole asjad korras hoolimata sellest, et see konflikt uudistest kadunud on. „Poliitilise probleemina on Iraak liitlastele enam-vähem lahenenud. Kuid need on väga erinevad riigid ning Afganistanis pole nii lihtne kui Iraagis,” hoiatab Kasekamp. „Väljumisstrateegia oht on ju see, et Talibanil pole võitmiseks vaja midagi muud kui kannatlikkust, nemad ju kuskile ei kao.”

USA president Barack Obama on varem öelnud, et Ühendriigid alustavad oma vägede väljatoomist järgmise aasta juulis.

Hillary Clinton tunnustas Eestit

Lootus anti kahele riigile

•• NATO välisministrid andsid eile Bosnia ja Hertsegoviinale liikmelisuse tegevuskava. Selle esimene faas saab alata, kui Bosnia ja Hertsegoviina kaitseotstarbeline vara on riigi omandis, teatas välisministeerium.

•• Ühendriikide välisminister Hillary Clinton tunnustas Eestit küberkaitse teema tõstatamise ja sellega pühendunult tegelemise eest, mille tulemuseks on Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskus.

Koostööst Venemaaga ollakse huvitatud

•• NATO välisministrite sõnul on Venemaa NATO oluline partner, kellega püütakse teha vastastikusest huvist kantud praktilist koostööd. Samal ajal tõdeti, et endiselt on probleeme NATO kuvandiga Venemaal ning seda on keeruline muuta, kui Venemaa juhid seda ise ei tee.

•• Mart Laari 50 a juubeli puhul korraldatud sümpoosionil ütles Venemaa demokraatliku opositsiooni üks juhte Boriss Nemtsov, et Venemaal taastatakse demokraatia lähema kümne aasta jooksul.