ACTA-vastased juhivad 4:0, kuid ACTA pole surnud

„Mu meelest on tegemist ülimalt õige asjaga, ma ei saa aru hüsteeriast, mis on just iseäranis Eestis lahti läinud. [---] Millal me ACTA allkirjastame? Mida varem, seda parem, on minu seisukoht,” rääkis Ansip riigikogule veebruari alguses.

Mõned päevad hiljem kogunes ACTA vastu meelt avaldama üle 2000 inimese Eestis (ACTA-vastase petitsiooni allkirjastas 7395 inimest) ja üle 200 000 mujal Euroopas, mille tagajärjel kadus poliitiline tuhin ACTA-t kaitsta.

Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni ning arengukomisjoni hinnangul kaitseb ACTA intellektuaalse omandi valdajate huve teiste isikute õiguste arvel, riivates ärilisi vabadusi ning õigust isikuandmete kaitsele ja vabale infovahetusele.

Tööstuskomisjon leidis, et ACTA võib olla vastuolus Eurooa Parlamendi seatud eesmärgiga „muuta Euroopa eesrindliku innovatsiooni taimelavaks”. Kodanikuvabaduste komisjon läks veelgi kaugemale ja postuleeris, et ACTA võib minna vastuollu EL-i põhiõiguste hartaga. Kõik neli komisjoni soovitasid 21. juunil asja viimasena arutaval ja ACTA-teemat juhtival rahvusvahelise kaubanduse komisjonil ACTA tagasi lükata.

Kuigi asjade seis paistab ACTA-vastastele soodne, on nad siiski mures juuli esimestel päevadel europarlamendis toimuva lõpphääletuse pärast, mis otsustab ACTA saatuse. Seetõttu toimuvad sel laupäeval, 9. juunil vähemalt 110-s Euroopa linnas meeleavaldused.

Tartu Kaubamaja ees kell 13 toimuva meeleavalduse ühe korraldaja, Euroopa Vaba Tarkvara Fondi ja Piraadipartei liikme Heiki Ojasilla sõnul on „ACTA surm” liiga ennatlikult välja kuulutatud.

„Me pole teda veel päriselt tapnud. Selleks aga vajame kõigi ACTA-vastaselt meelestatud inimeste abi. Ühinegem ning tõmmakem ACTA-le üheskoos vesi peale,” ütles Ojasild ja lisas: „Laiemalt soovime näidata, et igasugused ebaproportsionaalselt üksikisiku õigust informatsiooni jagada piiravad seadused ja direktiivid on vastuvõetamatud.”

Facebookis levib üleskutse, milles ärgitatakse inimesi „rikastama linnaruumi ACTA-vastaste sõnumitega” või korraldama seemnepiknikke ja kandma fooliummütse. Eelmise meeleavalduse korraldaja, MTÜ Eesti Interneti Kogukond sedapuhku Tallinnas miitingut ei korralda, kuid ühingu esimees Elver Loho julgustab kõiki, kellele on vaba internet armas, oma meelsust kas või internetis rahumeelselt üles näitama.

Napp vahe

Mure ACTA pärast on põhjustatud sellest, et komisjonides ja Euroopa Parlamendis on vastalistel kohati väga napp enamus. Õiguskomisjonis oli suhe 12 : 10, tööstuskomisjonis 31 : 25 (kaks ei hääletanud), kodanikuvabaduste komisjonis 36 : 1 (21 ei hääletanud) ja arengukomisjonis 19 : 3.

Euroopa Parlament aga hääletas hiljuti resolutsiooni poolt, milles avaldati kahetsust, et Hiina pole osa võtnud ACTA läbirääkimistest.

„Kuigi see pole sama nagu ACTA poolt hääletamine, on see väga häiriv signaal, et enamik Euroopa Parlamendist võib tegelikult ACTA poolt hääletada… Võitlus kestab edasi,” ütles Rootsi Piraadipartei saadik Euroopa Parlamendis Christian Engström.

Euroopa Parlamendis on selgelt ACTA poolt ainult paremtsentristlik kristlike demokraatide fraktsioon EPP, kuhu Eestist kuulub Tunne Kelam (IRL). Teised eurosaadikud, eriti Indrek Tarand, on avaldanud ACTA suhtes vastumeelsust või vähemalt ei poolda seda avalikult.

Monopolide huvid

Piraadipartei asutaja Rick Falkvinge sõnul on ACTA tegelik eesmärk USA muusika- ja filmitööstuse autori- ja patendiõiguste omanike monopolide põlistamine kogu maailmas, et tasa teha USA enda puudulik tööstustoodang.

„ACTA peaks nime järgi olema võltsimisvastane kaubandusleping, kuid ükski riik, mida tavaliselt seostatakse võltskaupadega, pole sellega ühinenud,” märgib Falkvinge. Lepingu edukus sõltub tema sõnul sanktsioonide rakendamise võimest. Kui näiteks USA kuulutab Kuubale kaubandusembargo, on selle mõju USA majandusele märkamatu, Kuuba majandusele aga märkimisväärne. Selleks et toimida, peaks ACTA-taolist lepingut tema sõnul toetama vähemalt kaks kolmest suurest tööstusjõust — USA, Euroopa ja Hiina.

Kuna piraattoodanguga tuntud Hiina ei kavatse ACTA-t ratifitseerida, siis otsustabki Euroopa ACTA saatuse. Kuigi aasta alguses allkirjastas lepingu 22 EL-i liikmesriiki 27-st (v.a Eesti, Saksamaa, Holland, Küpros ja Sloveenia), pole see üheski neist kinnitatud. Jõustumiseks vajab see kinnitamist kuues riigis ja Euroopa Parlamendis.Miks ACTA-T karta?Peamised etteheited ACTA-le:

■Kaitseb intellektuaalomandi valdajate huve kodanikuõiguste ja isikuvabaduse arvel ning võib olla vastuolus EL-i põhiõiguste hartaga.

■On ebamäärane ja pakub eri tõlgendamisvõimalusi, samal ajal kui tõlgendamise aluseks olevad läbirääkimisdokumendid on salajased.

■Paneb ühte patta näiteks kauba füüsilise võltsimise, kaubamärkide väärkasutuse ja internetis muusikapala kopeerimise.

■Võib tekitada trahvi saamise ohu tõttu internetiteenuse pakkujatele motivatsiooni klientide järele nuhkida.

■Võib kaotada avalikud wifi levialad, sest nende pidajatele pandaks ebamõistlik kohustus kliente jälgida.

■Võib kriminaliseerida rikkumised (kopeerimine), mis praegu on tsiviilrikkumised.

■Takistab arengumaades toodetud geneeriliste (odavate) ravimite transiiti läbi lepinguga liitunud riikide.