Aaviksoo soovitab kõigile koolidele usuõpetust

Ühtlasi oli Aaviksoo kuuest esinejast ainus, kes julges selgelt väljendada oma poolehoidu religiooniõpetuse õpetamisele kõikides koolides. Siiski ei öelnud ta, kas religiooniõpetamine koolides peaks toimuma vabatahtlikul või kohustuslikul alusel.

Aaviksoo sõnul napib tänases ühiskonnas nn ristiinimesi, kes tihti ei tea, kust nad tulevad ja milline on nende kultuurilugu.

“Ma usun, et ristiinimeseks olemise õpetus ühel või teisel moel peaks toimuma ka eesti koolides. /…/ Selles aines peaksime teada saama, kes me oleme, kust me tuleme ja ka seda, miks me just niimoodi käitume, mitte ei käitu nagu marokolased või kostariikalased,” lisas Aaviksoo.

Annaks selgema pildi

Rektori arvates peaksid nii koolid kui ka ministeerium otsima võimalusi, et anda haridussüsteemi kaudu õpilastele edasi ristiinimeseks olemise oskust.

Praegu õpetatakse haridus- ja teadusministeeriumi andmetel usundi- või religiooniõpetust eri nimede all ligi 50 koolis. Usuõpetus on valikaine ja haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul peaks see ka valikaineks jääma.

Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et kui ühes kooliastmes vähemalt 15 õpilast soovivad õppida religiooniõpetust, peab kool neile seda ka võimaldama.

Religiooniõpetuse riikliku ainekomisjoni esimees Pille Valk rääkis, et kuna õpilased ei soovi endale lisaks veel ühte õppeainet ja koolidel pole kusagilt ka religiooniõpetajaid võtta, siis järgnevatel aastatel pole oodata ka religiooniõpet andvate koolide arvu olulist suurenemist.

Kuid religiooni laialdasemat õpetamist koolides peab Valk siiski vajalikuks. Valgu sõnul aitaks religiooniõpetus koondada mitut praegu koolis õpetatavat ainet, nagu ajalugu, filosoofiat, inimeseõpetust. “Teadmiste pihustamine eri ainete vahel ei anna õpilasele süsteemset teadmist, kuid õppides asju ühe aine raames, suudavad noored neid asju paremini mõista,” lisas Valk.

Kardavad propagandat

Konverentsi korraldas sihtasutus Domus Dorpatensis. Sihtasutuse projektijuhi Kaido Soomi sõnul uuriti eelnevalt ligi 60 õpilase ja õpetaja tõekspidamisi ja seisukohti. Analüüsist selgus, et õpetajate arvates võimaldaks religiooniõpetus õpilase maailmapilti avardada. Õpilased lootsid, et religiooniõpetus aitab neil mõista maailma ja kultuuri ning loob neile tunnis võimaluse end vabalt väljendada. Religiooniõpetuse suurima ohuna nimetasid õpetajad ühiskonna liiga negatiivset suhtumist sellesse ainesse. Õpilased kartsid seevastu, et religiooniõpetus võib koolis põhjustada usu pinnal tekkivaid konflikte ja samuti võivad õpetajad hakata õpilasi usku pöörama.