Aaviksoo salastas Simmi reisisihtkohad tagantjärele
(24)Kaitseminister pani veto Herman Simmi reisilähetuste väljaandmisele.
Eesti Päevaleht esitas eelmisel kolmapäeval kaitseministeeriumile teabenõude, milles sooviti tutvuda kõigi riigireetmises süüdi mõistetud endise kaitseministeeriumi kõrge ametniku Herman Simmi töölähetuste käskkirjadega.
Ministeerium teatas reede õhtul üllatuslikult, et kõik senini eranditult avalikud olnud Simmi töölähetuste käskkirjad on tagantjärele salastatud ehk kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks.
„Kaitseministeerium on otsustanud tunnistada asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks kogu Herman Simmi teenistuslähetuste kohta käiva info, kuna sellise teabe avalikukstulek võib kahjustada riigi välissuhtlemist,” teatas ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Martin Jaško lakoonilises elektronkirjas.
Säärane teguviis on seda huvitavam, sest siiani olid Simmi töösõitude korraldused ministeeriumi enda kinnitusel täiesti avalikud. Päevaleht ei küsinud neid esimest korda, samasisuline teabenõue esitati ministeeriumile Simmi vahistamise ilmsikstuleku päeval eelmise aasta septembris.
Tollal teatas ministeerium, et neid dokumente ei saa välja anda, kuna prokuratuur oli kuulutanud Simmi ametlikke reise lubanud käskkirjad kriminaalasja osaks.
Teabenõude teistkordsel esitamisel eelmisel nädalal konsulteeris kaitseministeerium prokuratuuriga, kust kinnitati, et süüdimõistva otsuse järel on tegemist taas avaliku teabega ja ministeerium võib selle välja anda. Ka ministeeriumi esindaja Jaško kinnitas esialgsete vestluste käigus, et nende väljastamisega ei tohiks probleeme tekkida. Seda enam, et tema sõnul oli ministeerium juba näiteks Taani ajakirjandusele kinnitanud, et Simmi tööalaste reiside sihtkohaks oli teiste seas ka nimelt see riik.
Kuid pärast Eesti ajakirjanduse esitatud teabenõuet otsustati senine avalik teave täielikult salastada, mis tõstatab vähemalt küsimuse Eesti ja välismeedia erinevast kohtlemisest. Või siis nõuab vastust, miks edastati teistesse riikidesse infot, millele kavatseti selgelt kehtestada juurdepääsupiirang, kui Eesti ajakirjandus peaks selle vastu huvi tundma.
Pärast Simmi süüdimõistmist kapo antud ametliku info kohaselt kasutas Simm info edastamiseks nii oma töö- kui ka erareise. Ühtlasi on teada, et info kogumiseks kasutas ta ettekäändena reise, sest ta ei reisinud üksnes Vene välisluureteenistusele materjalide üleandmiseks. Simmi kui NATO saladuste kaitsja tööülesanne hulka kuulus peale kaitseministeeriumi ka teiste NATO saladusi käsitlevate riigiasutuste kontrollimine, näiteks välisministeeriumi, Eesti saatkondade ja kaitseväe kontroll.
Kaitseministeerium on algatanud sisereformi, mille käigus lahutatakse riigi volitatud julgeoleku esindaja ja ministeeriumi julgeolekuosakonna juhi ametikoht, et vähendada olukordi, kus NATO saladuste kaitsja pääseb oma töö käigus juurde ka teistele saladustele.
Simmi puhul on näiteks tuvastatud juhtum, kus ühe Eesti saatkonna saladuste hoidmiste tingimuste kontrolli käigus sattus Simm suursaadiku seifis peale paarile muulegi paberile, mille ta venelastele edastada sai.
Simmil oli diplomaatiline pass lõpuni välja
Päevalehe uurimine paljastas ennekuulmatu tõe: Herman Simmil säilis pärast kaitseministeeriumist lahkumist kuni arreteerimiseni Eesti diplomaatiline pass.
Valitsuse otsusega anti see talle riigi volitatud julgeoleku esindaja tööülesannete täitmiseks viimati 4. mail 2006 kehtivusega selle aasta 18 juulini.
Diplomaatiline pass tuleb välisministeeriumile tagastada kuu aega pärast andmise aluse äralangemist.
Seega oleks Simm pidanud passi kaotama juba 2006. aastal, kui temast sai ministeeriumi nõunik, või hiljemalt pärast töölt lahkumist 2008. aasta märtsis.
Välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas pärast mitmepäevast pinnimist, et Simmi diplomaatilist passi ei ole välisministeeriumile kunagi tagastatud ja see on praegu kapo valduses.
See tähendab, et pass võeti Simmilt ära alles seoses arreteerimisega möödunud aasta septembris.






























