Aastavahetuseks on Eestis juba enam kui 100 000 töötut

 Kui veel kuu aega tagasi arvati, et aasta lõpuks on Eestis 65 000 töötut, siis nüüd tunnistavad ka ametivõimud, et pigem küündib see arv siis juba üle 100 000.

Seda tunnistas nii eile riigikogus esinenud sotsiaalminister Hanno Pevkur kui ka makroökonoomika professor Raul Eamets. Mõlemad tõdesid, et kõik senised prognoosid on valeks osutunud.

Eile keskpäeval ületati aga 50 000 töötu piir. Samal ajal tööpakkumisi oli eile tööturuametis 1913.

Minister Pevkur tunnistas, et pikad koolitusjärjekorrad tööturuametis on olnud probleemiks ning seetõttu on kavas koolituste hanke karme reegleid veidi lihtsustada ja bürokraatiat vähendada. „Eesmärk on koolitused inimestele veelgi kättesaadavamaks muuta,” lubas ta. Tema sõnul muudab tööturuamet peagi töökuulutused kõigile internetis ligipääsetavaks. Eraldi soovis Pevkur toonitada väikeettevõtluse alustamise toetuse tõhusust: inimesed võivad taotleda kuni 70 000 krooni.

Minister vaikis

Kuid laiemate muudatuste suhtes, mille kohta mitmed riigikogulased Pevkurilt aru pärisid, tuli sotsiaalministril tõdeda, et kõigeks selleks tuleb enne teemad läbi arutada tööandjate ja töövõtjate esindajatega.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof tõi esile, et Eesti kulutab aktiivsetele tööturumeetmetele Euroopas kõige vähem – alla 0,1 protsendi

SKT-st, sealhulgas 90 protsenti sellest rahast tuleb Euroopa Sotsiaalfondist. „Euroopa kulutab aktiivsele tööpoliitikale keskmiselt kümme korda rohkem kui Eesti,” teatas Pikhof. Ta märkis kriitiliselt, et ka selle raha kasutamisega on probleeme. „Töövahendus on tagasihoidlik ning täiendus- ja ümberõpe kui müüt,” lausus Pikhof.

Kriitikaga ühinesid opositsioonierakondade esindajad, kuid üldiselt jõuti riigikogu saalis tõdemusele, et kui pole töökohti, pole ka inimesi mingi töö tarbeks koolitada. Keskerakondlane Aivar Riisalu tuli välja ettepanekuga kutsuda ettevõtjaid üles ise endale töötajaid koolitama – just neid, keda neile on ka reaalselt vaja. Ning hiljem neile tagantjärele kompenseerida selleks tehtud kulutused. Sotsiaalminister tunnustas ideed, kuid märkis ka selle kohta, et enne tuleb teema sotsiaalpartneritega läbi rääkida.

Kui uue, juulist jõustuva töölepinguseadusega oli kavas suurendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi ja tõsta hüvitise määra, siis Mart Laar esitas ühe IRL-i ettepanekuna, et seda võiks paar aastat edasi lükata. Laari arvates ei peaks hüvitist maksma omal soovil töölt lahkujatele.

Selle ettepanekuga ei olnud aga nõus ei Keskerakond ega ka sotsiaaldemokraadid, kelle sõ­nul ei lahku praegu inimesed massiliselt töölt siiski omal soovil, vaid tööandjad on pannud nad fakti ette. Ning ka neid ei tohiks praegu toeta jätta.

Riigikogus esinenud professor Raul Eametsa sõnul puudub riigil üldisemalt pikem täiskasvanute õppe kontseptsioon ehk arusaam, keda  ja mis erialadel üldse oleks vaja koolitada. „Praegu seda ei ole,” märkis ta.

Eamets soovitas kaotada ametkondlikud barjäärid täiskasvanute koolituse organiseerimisel, mis aeglustavad ikka veel kõvasti haridusministeeriumi ja tööturuameti koostööd. Samuti võiks parandada hädaabitööde korraldamist üle riigi.

Ettepanek: töötutele õppelaen

Koolitada võiks ka

miinimumpalgalisi

•• IRL tegi ettepaneku käivitada 5,7-miljoniline pakett ettevõtluse toetuseks ja 800 miljoni ulatuses garantiisid andev programm kortermajade energiatõhususe suurendamiseks.

•• Samuti soovib IRL leppida pankadega kokku nende reservkapitali vähendamises 12%-le, eeldusel, et vabanenud raha kasutatakse Eestis, ja suunata senise 1% asemel vähemalt 20% pensionifondide raha Eesti ettevõtlusesse. Sotsiaalmaksule soovib IRL kehtestada aga ülempiiri.

•• Välisinvestorite Eestisse toomiseks tahetakse käivitada meelituspakett, mis looks soodsamaid võimalusi maa hankimiseks, infrastruktuuri rajamiseks ja töötajate koolitamiseks.

•• Aitamaks ettevõtjal oma töötajaid koolitada, kavatseb IRL kaotada erisoodustusmaksu tase­mekoolituselt. Töötuks jäänu­tele võiks luua analoogselt õppelaenudega täiendus- ja ümberõppe programm, leidis IRL, kes esitas kokku kümme ettepanekut.

•• Majandusprofessor Raul Eamets soovitas korraldada pikaajalistele töö­tu­tele mujal Euroopas levinud töö­klubisid, mis neid akti­veeriksid.

•• Tema sõnul võiks laiendada riskirühma mõistet ehk koolitusi võiks saada ka näiteks praegu miinimumpalka saavad inimesed. Teised raskustesse sattunud võiksid saada ennetavat koolitust — mitte alles siis, kui töö on juba kadunud.

•• Valitsusliit juba toetas ettepanekut kaotada töötajate erisoodustusmaksu maksmise kohustus koolitus- ja tervishoiukuludelt.