NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Columbia ülikooli...juht on koos oma kahe tudengiga Euraasiat paika panemas. Ilves ja Saakashvili esinesid aasta tagasi Columbia tudengitele juba samuti isakestena, praktikutena.
absoluutselt kõik sõjad meenutavad midagi varasemast ajaloost. isegi gruusia vägiteod oseetide kallal. kõik oleneb ju sellest, mis vaatepunktist lähtuda.
Sa võiksid peegli, millest oma tarka sihverplaati imetled, korraks kõrvale panna ja tutvuda ZB vaadetega Iraagi sõjale.
Krdi tüütud on sinusugused targutavad primitiivid.
Iraak oli Kuveiti okupeerinud agressor ning tema purustamine ja okupeerimine oli kõigiti legitiimne. Paraku lükati okupeerimine oma 10 aastat edasi ja siis jäi tõesti mulje, et tegu oli peaaegu agressiooniga.
Mitte ainult agressor. Käputäis sunniite terroriseeris shiite ja kurde. Ühesõnaga-diktatuur. Mäletate veel? Meil poleks vist nõuka ajal midagi selle vastu olnud, et USA Nõukogude Eesti oleks "okupeerinud"? See, kuidas seda tehti ja kuidas hiljem taktikalisi ning strateegilisi vigu tehti on muidugi teine küsimus.
Gruusia ründas esimesena osseete,kes pürgivad ka iseseisvusele, aga maailma võimsad ei tunnusta neid.Muidugi, kui neile vabadus anda, siis tahavad iseseisvaid riike indiaanid Ameerikas, kataloonlased ja baskid Hispaanias, bretoonid Prantsusmaal, Shotlased Inglismaal jne.,jne.Maailm saaks väikeriikide koduks, ka Venemaal on palju väikerahvusi, kes igatsevad iseseisvust - soome-ugri rahvad, türgi rahvad,Siberi rahvad...
No kui täpne olla, siis Gruusia tegi samuti rahuvalvetööd, lepe oli algselt ju neljapoolne ja neil oleks pidanud olema ühispatrullid ja ühistegevus, millest paraku kohe Gruusia kõrvale jäeti. Sest maffiavabariik nimega Lõuna-Osseetia arendati välja hoopis millekski muuks. Osseetide iseseisvuspüüdlus oligi lõpuks vaid retoorika, sest osseetidelt see KGB klikk selles isehakanud vabariigis enam arvamust ei küsinud.
**Tegema peab sellest palju rohkem. Vaja on ühist tegutsemist kõigil tasandeil – ÜRO-s, Põhja-Atlandi Nõukogus, EL-is ja NATO-s, kaasates nii jaapanlased, hiinlased kui ka teised –, et Venemaale selgeks teha: ükskõik mis probleemide üle ta ka ei kaeba, ei tohi ta nende lahendamiseks enda naaberriiki ettekavatsetult tükkideks rebida ega püüda selle üle poliitilist kontrolli saautada.****
Kuldsed sõnad. Mida on baltlased 15 aastat maailmale selgeks püüdnud teha? Kuradi naiivses maailmas elame. EU on jaanalinnuajudega juhtide liit.
Political correctness- ei ole mingi naljanumber, “… only half-serious. In fact, it’s deadly serious” ütleb Bill Lind.
PC (Political Corectness) doktriini töötas välja 1923.aastal asutatud marksistlik "think-tank" Franfurti Sotsiaaluuringute Instituut, edaspidi üle terve maailma levides tuntud kui nn. Frankfurti koolkond(Frankfurt School), New Left jne. Asutajaks keegi marksistina uuestisündind miljonäripoeg Felix Weil, kelle pead vaevas küsimus: miks nii paljutõotatud maailmarevolutsioon vaid Venemaal leegitseb, miks paljutõotav algus Euroopasse, Läände levimast tõrgub? Nii kutsuski ta kokku ärksamad marksistid-leninistid, kes panid pead kokku ja jõudsid järeldusele, et viga on Läänes endas, probleem on eessentsiaalne, fundamentaalne: Lääne kuluuritraditsioon tõukab ortodoksse marksismi organismist välja. Et kui juba midagi ette võtta, siis kohe juure kallale asudes, siis on ettevõtmisel mõtet. Mõedud-tehtud. Ja nii asutigi marksistlike meetoditega Lääne kultuuri kallale. Freudi (kui radikaalse Lääne kultuuritüübi kriitiku) teooriaga viljastatult kultuuriline marsksism (Cultural Marxism).
Frankfurdi koolkond (Frankfurt School) oli parteilises mõttes renegaatlik, ebaortodoksne, kuid meetoditelt ja mõttelaadilt ehtmarksistlik, hüperkriitiline Lääne ühiskondade, kogu tsivilsatsioonitüübi suhtes. Nii nimetasid ka koolkonna poolt väljatöötava teooria Kriitiliseks Teooriaks, mis pidi uurima läänekodanlise ühiskonna sub-struktuure ja kultuurilisi superstruktuure ning välja nuputama, mida eelnimetatud ollustega ette võtta, et ilmaelu marksistliku rööpa peale saaks upitatud.
Kui Hitler võimule tuli, läksid frankfurtlased pagendusse Ühendriikidesse. Columbia ülikooli juures lõi marksismi-leninismi-trotskismi töökoda uksed valla ja kriitilise pilguga vaadati ka Ühendriikide kodanline ühiskond üle. Sõja puhkedes asusid osad tööle valitsuse heaks (Herbert Marcuse näiteks CIA eelkäija OSS-is), osad, sh. Adorno ja Horkheimer (instituudi direktor 30-st aastast) kolisid Hollywoodi.
1960-ndate aastate üliõpilasrahustes lõi Herbert Marcuse kaasa nooremale rahvale meeltmööda, kerglase sisuga õpetusi levitades. Targa mehena mõistis ta, et kes kurat viitsib end läbi pureda rasket vaimutööd nõudvast klassikalisest marksismist ja pakkus lastele seda, mida lastele tänagi pakutakse – kommi ja kondoome.
Levis sõnum: ühiskond on repressiivorgan, mis tuleb sedamaid hävitada, et vabastada “eros“, vabastada libiido, et looma ja lehvitama pääseks “polümorfne perversiteet” (polymorphous perversity). Mis võiks olla kaunimat?
....
Aga seesama “polümorfne perversiteet” – lääne mõistes loomuvastane, nagu Herbert Marcuse enda termingi seda aimata laseb – vajas traditsioonilise lääne meelelaadi ja vaba suupruukimise vastu kaitset. No ja nii see Political Corectness doktriin rakendatigi: punasest instituudist akadeemiasse, sealt edasi peavoolumeediasse, sealt edasi poliitisse koorekihti – ja kõik eelnevad üheskoos viskasid Political Corectness võrgu üle rahva, üle Põhja-Ameerika ja Stalini poolt okupeerimata Lääne-Euroopa.
Aga mis sündis sama ajal Stalini võimualuses Euroopa osas? Vastust sellele teavad vanemad inimesed niikuinii. Teavad sovjettide viha “kodanliku natsionalismi” vastu, poliitilise korrektsuse sovjetivarianti, multikultuursuse paralleeli “ühtse nõukogude rahva” aretamise näol. jne…
Kui aga sovjettide poolt ehitatav post-natsionalistlik üliriik külili kukus ja paljude erinevate rahvaste rahvuslikul/natsionalistlikul survel sootumaks lagunes, avanesid piirid ja senine sovjeti marksistlik-leninlik teaduskaader pääses välja, peenema rahva, frankfurtlastest marksistide-leninlaste manu. Kuna vähemalt eesti marksistid-leninlased olid tänu sellele, et mõningatel neist oli priipääse keelatud väljamaa tarkuste manu, frankfurtlaste uusmarksistlike, eurokommunistlike jne. töödega tuttavad, sujus koostöö lääne seltsimeestega vägagi hästi, mõni ehk pidi grammikese seitlit nihutama, et “põlise lääne intellektuaalina” välja näha, aga põhimõtteliselt sai uue inimese kasvatamise tööd veelgi progressivsemate juhtnööride järgi jätkata, ole vaid mees/naine ja anna teadusele valu!
Harjunud oma sovjeediagsete ühikonnatedlaste-partorgide riigi poolt turvatud positsioonidega, komparteilise kaitstusega kriitika eest, on nad meil õrnad kui kellukesed. Sellepärast saadavadki nende teadustöid ka nende endi pidev hala.
Mulle tundub, et kõik nende teadustööd ja massimeedia-publikatsioonid on neil kirjutet veekalkvel silmadega. Aga see on minu arvates nende, mitte Eesti riigi või eesti ühiskonna probleem. Eesti ühikondliku mõtte problem on, et meil pole kusagilt võtta mittemarksistlikke ühiskonnateadlasi, et marksistlik ühiskonnateadus on monopoolses seisundis ja esineb silmakirjalikult kogu ühiskondliku mõtlemise nimel.
Niisiis paneb mingi võimukas “ideoloogiasektor” maha piiri, kust alates on tegu “marurahvusluse” ja “natsionalismi värdvormiga” ja kohalik punateadus asub mahamärgitud rindejoont puhastama-kindlustama, et step by step edasi vasakule liikuda.
Kujutan ette, et järgmise laulupeo orgkomitee juba mudib murelikult Akadeemia 2007. aasta 11.ndat köidet, ehk ongi juba amazon.com-ist kultuuriministeeriumi rahadega tellinud. Philip V. Bohlmani, Chicago ülikooli humanitaarteaduste ja musikoloogia professori ning juudiuuringute juhi kogutud teosed, et nuputada välja tulevase laulupeo kava - sisult multikultuurne, vormilt veel multikultuursem, et seltsimehed kõrgemalseisvatest organitest väga ei ärrituks.
Jääb vaid loota, et nad midagi välja mõtlevad, millega kõrgemaid instantse meelitada ja ehk saame kõige kiuste pidu lõpus püsti seistes Ernesaksa/Koidula “Mu Isamaa on …” vähemalt ümisedagi.
Zbigniew Brzezinski: Gruusia sõda meenutab Soome ründamist
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Krdi tüütud on sinusugused targutavad primitiivid.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kuldsed sõnad. Mida on baltlased 15 aastat maailmale selgeks püüdnud teha? Kuradi naiivses maailmas elame. EU on jaanalinnuajudega juhtide liit.
Tuvastamata Kasutaja
Political correctness- ei ole mingi naljanumber, “… only half-serious. In fact, it’s deadly serious” ütleb Bill Lind.
PC (Political Corectness) doktriini töötas välja 1923.aastal asutatud marksistlik "think-tank" Franfurti Sotsiaaluuringute Instituut, edaspidi üle terve maailma levides tuntud kui nn. Frankfurti koolkond(Frankfurt School), New Left jne. Asutajaks keegi marksistina uuestisündind miljonäripoeg Felix Weil, kelle pead vaevas küsimus: miks nii paljutõotatud maailmarevolutsioon vaid Venemaal leegitseb, miks paljutõotav algus Euroopasse, Läände levimast tõrgub? Nii kutsuski ta kokku ärksamad marksistid-leninistid, kes panid pead kokku ja jõudsid järeldusele, et viga on Läänes endas, probleem on eessentsiaalne, fundamentaalne: Lääne kuluuritraditsioon tõukab ortodoksse marksismi organismist välja. Et kui juba midagi ette võtta, siis kohe juure kallale asudes, siis on ettevõtmisel mõtet. Mõedud-tehtud. Ja nii asutigi marksistlike meetoditega Lääne kultuuri kallale. Freudi (kui radikaalse Lääne kultuuritüübi kriitiku) teooriaga viljastatult kultuuriline marsksism (Cultural Marxism).
Frankfurdi koolkond (Frankfurt School) oli parteilises mõttes renegaatlik, ebaortodoksne, kuid meetoditelt ja mõttelaadilt ehtmarksistlik, hüperkriitiline Lääne ühiskondade, kogu tsivilsatsioonitüübi suhtes. Nii nimetasid ka koolkonna poolt väljatöötava teooria Kriitiliseks Teooriaks, mis pidi uurima läänekodanlise ühiskonna sub-struktuure ja kultuurilisi superstruktuure ning välja nuputama, mida eelnimetatud ollustega ette võtta, et ilmaelu marksistliku rööpa peale saaks upitatud.
Kui Hitler võimule tuli, läksid frankfurtlased pagendusse Ühendriikidesse. Columbia ülikooli juures lõi marksismi-leninismi-trotskismi töökoda uksed valla ja kriitilise pilguga vaadati ka Ühendriikide kodanline ühiskond üle. Sõja puhkedes asusid osad tööle valitsuse heaks (Herbert Marcuse näiteks CIA eelkäija OSS-is), osad, sh. Adorno ja Horkheimer (instituudi direktor 30-st aastast) kolisid Hollywoodi.
1960-ndate aastate üliõpilasrahustes lõi Herbert Marcuse kaasa nooremale rahvale meeltmööda, kerglase sisuga õpetusi levitades. Targa mehena mõistis ta, et kes kurat viitsib end läbi pureda rasket vaimutööd nõudvast klassikalisest marksismist ja pakkus lastele seda, mida lastele tänagi pakutakse – kommi ja kondoome.
Levis sõnum: ühiskond on repressiivorgan, mis tuleb sedamaid hävitada, et vabastada “eros“, vabastada libiido, et looma ja lehvitama pääseks “polümorfne perversiteet” (polymorphous perversity). Mis võiks olla kaunimat?
Tuvastamata Kasutaja
Aga seesama “polümorfne perversiteet” – lääne mõistes loomuvastane, nagu Herbert Marcuse enda termingi seda aimata laseb – vajas traditsioonilise lääne meelelaadi ja vaba suupruukimise vastu kaitset. No ja nii see Political Corectness doktriin rakendatigi: punasest instituudist akadeemiasse, sealt edasi peavoolumeediasse, sealt edasi poliitisse koorekihti – ja kõik eelnevad üheskoos viskasid Political Corectness võrgu üle rahva, üle Põhja-Ameerika ja Stalini poolt okupeerimata Lääne-Euroopa.
Aga mis sündis sama ajal Stalini võimualuses Euroopa osas? Vastust sellele teavad vanemad inimesed niikuinii. Teavad sovjettide viha “kodanliku natsionalismi” vastu, poliitilise korrektsuse sovjetivarianti, multikultuursuse paralleeli “ühtse nõukogude rahva” aretamise näol. jne…
Kui aga sovjettide poolt ehitatav post-natsionalistlik üliriik külili kukus ja paljude erinevate rahvaste rahvuslikul/natsionalistlikul survel sootumaks lagunes, avanesid piirid ja senine sovjeti marksistlik-leninlik teaduskaader pääses välja, peenema rahva, frankfurtlastest marksistide-leninlaste manu. Kuna vähemalt eesti marksistid-leninlased olid tänu sellele, et mõningatel neist oli priipääse keelatud väljamaa tarkuste manu, frankfurtlaste uusmarksistlike, eurokommunistlike jne. töödega tuttavad, sujus koostöö lääne seltsimeestega vägagi hästi, mõni ehk pidi grammikese seitlit nihutama, et “põlise lääne intellektuaalina” välja näha, aga põhimõtteliselt sai uue inimese kasvatamise tööd veelgi progressivsemate juhtnööride järgi jätkata, ole vaid mees/naine ja anna teadusele valu!
Harjunud oma sovjeediagsete ühikonnatedlaste-partorgide riigi poolt turvatud positsioonidega, komparteilise kaitstusega kriitika eest, on nad meil õrnad kui kellukesed. Sellepärast saadavadki nende teadustöid ka nende endi pidev hala.
Mulle tundub, et kõik nende teadustööd ja massimeedia-publikatsioonid on neil kirjutet veekalkvel silmadega. Aga see on minu arvates nende, mitte Eesti riigi või eesti ühiskonna probleem. Eesti ühikondliku mõtte problem on, et meil pole kusagilt võtta mittemarksistlikke ühiskonnateadlasi, et marksistlik ühiskonnateadus on monopoolses seisundis ja esineb silmakirjalikult kogu ühiskondliku mõtlemise nimel.
Tuvastamata Kasutaja
Kujutan ette, et järgmise laulupeo orgkomitee juba mudib murelikult Akadeemia 2007. aasta 11.ndat köidet, ehk ongi juba amazon.com-ist kultuuriministeeriumi rahadega tellinud. Philip V. Bohlmani, Chicago ülikooli humanitaarteaduste ja musikoloogia professori ning juudiuuringute juhi kogutud teosed, et nuputada välja tulevase laulupeo kava - sisult multikultuurne, vormilt veel multikultuursem, et seltsimehed kõrgemalseisvatest organitest väga ei ärrituks.
Jääb vaid loota, et nad midagi välja mõtlevad, millega kõrgemaid instantse meelitada ja ehk saame kõige kiuste pidu lõpus püsti seistes Ernesaksa/Koidula “Mu Isamaa on …” vähemalt ümisedagi.
Tuvastamata Kasutaja
Rusj-Venemaa
Rossija-Venemaa
CCCP-Venemaa
Sotslagerj-Venemaa
Mir-Venemaa
enne, kui hakkad Kremlit kritiseerima.