Võtmed tagasi, laenust vabaks?

Üks on Keskerakonnalt – napp, ainult paarilauseline – ja teine, natuke põhjalikum sotsidelt. Kuid eesmärk on mõlemal ühine ja sotsiaaldemokraat Hannes Rumm võtab kokku: „Seaduseelnõu eesmärk on lõpetada olukord, kus paljud eluasemelaenu võtnud pered kaotavad oma kodu, kuid jäävad endiselt pangale võlgu suuri summasid.”

Arutluskäik on lihtne. Inimene ei jõua laenu maksta, pank sunnib kodu maha müüma. Müügihind aga ei kata kogu laenusummat ning nii peab inimene laenujääki edasi tasuma ja tihti raskematel tingimustel (kodust on ta samal ajal ilma). Tõepoolest, kes ei tahaks sellist ebaõiglust lõpetada.

Kuid siin on mitu probleemi – nii juriidilist kui ka süsteemset. Esiteks, tagantjärele reegleid ei muudeta. Kui seda tehtaks, kaevataks Eesti riik kohtusse ja maksumaksjal tuleks tasuda pankadele miljardeid kroone kahjutasu. Kui aga süsteemi muudetaks tulevikku vaatavalt, ei aitaks see kuidagi neid, kellel just praegu on makseraskused.

Tasub heita pilk Ameerika Ühendriikide poole, kus selline skeem (võtmed tagasi, laenust vaba) kehtib. Selgub, et kõik pole sugugi ilus ja õiglane.

Spekulantide unistus

Linda Giella on Californias elav kinnisvaraspekulant. Tal on 11 maatükki, maja ja korterit. Nüüd on ta otsustanud nende ostmiseks võetud laenudest vabaks saada. Seaduse järgi saab pank tema kinnisvara, kuid ta ise on võlgadest prii. See on näide elust, kuuldud eelmisel nädalal ühest USA raadiojaama jutusaatest, kus Giella ise esines.

Järgnenud debatis kõlasid poolt- ja vastuhääled. Henry Blodget, uudisteportaali Business Insider juht: „Lindal on täielik õigus. Ta on kinnisvarainvestor, kes läks professionaalide juurde, et oma investeeringuteks raha laenata, ja need professionaalid teavad ju väga hästi, et olukord võib muutuda.”

Teisel seisukohal oli ajakirja The Atlantic toimetaja Megan McArdle. Tema arvates on selline käitumine vale, ebamoraalne ja kokkuvõttes muudab laenukeskkonna halvemaks kõigile, tehes rahalaenamise kallimaks või lausa võimatuks ja seda just tavaliste inimeste jaoks.

Ka Eestis on kindlasti kümneid kinnisvaraärikaid, kes tervitaksid Ameerika süsteemi saabumist. Jätaksid laenud panga kanda ja tõmbaksid nässu läinud ärile ilusasti joone alla.

Probleem on selleski, et tavalisel koduostjal pole tihti muud võimalust kui oma laenu, hambad ristis, tasuda. Kinnisvaraspekulandil aga on tavaliselt tagavaraväljapääs: korter vanalinnas on kirjutatud naise ja villa Hispaanias lapse nimele.

Ameerikas on sellise tegevuse jaoks termin strategic default – olukord, kus inimene ei tagane laenust mitte seepärast, et enam maksta ei jõua, vaid seepärast, et nii on lihtsalt kasulikum. On ka terve tööstusharu, kus antakse nõu, kuidas laenust taganemist korraldada. Isegi internetist võib osta nõustamispakette 1000 dollarit tükk.

Olukorrast põhja pool

Rääkisin kolmapäeval Helsingi linna heaks töötava Pekka Mäkiga, kes nõustab makseraskustesse sattunud võlglasi. Ta tõi järgmise näite: „Ostsid laenuga 100 000-eurose korteri. Kui ei suuda enam laenu maksta, müüb pank selle maha, oletame, et 80 000 euro eest. Loomulikult oled pangale ikka veel 20 000 eurot võlgu.”

Aga mis saab siis, kui inimesel üldse raha pole, kuidas ta siis oma võlga maksab, uurisin Mäki käest edasi. Kui ikka üldse raha pole, siis loomulikult ei maksa, raha ju pole, kõlas Mäki vastus, aga ta lisas kohe: „Siis võlg ootab, kuni tekib sissetulek. Ega võlg kuhugi ära ei kao.”

Sellist korda, mille järgi pangale võtmed tagasi andes saab laenust hoobilt priiks, võib leida ainult USA-s ja sealgi ainult teatud osariikides. Euroopas, ka sotsiaalselt hoolivates Põhjamaades kehtib suuresti sama süsteem mis Eestis.

Muuseas, ka ameeriklased saavad aru oma süsteemi ohtudest. Nii võib laenust taganemine kaasa tuua raskusi töökoha või kindlustuse saamisel – viimasena nimetatu on USA-s suur asi, kuna erinevalt Euroopast peab enamik ameeriklasi tervisekindlustuse ise ostma.

Kõige levinumaks karistuseks laenust taganemise puhul on aga krediidireitingu alandamine. See tähendab, et teatud aja jooksul uut laenu ei saa või saab seda raskematel tingimustel. Aga miski ei tööta sada protsenti. Lugesin näiteks Florida pensionärist, kellel on kaks maja ning kes kavatseb laenust taganeda. „Mul on krediidireitingu alandamisest savi,” oli tema sõnum, „olen pensionär ega taha niikuinii uut laenu võtta.”

Kohus otsib tasakaalu

Kogu eelnev jutt ei tähenda, et Eestis kehtiv kord oleks täiuslik. Näiteks Soomes (nagu ka Eestis) on makseraskustesse sattunud inimese esimeseks sammuks ikkagi pangaga laenumaksete muutmise üle läbirääkimiste pidamine.

Kui aga asi muutub karmiks, läheb Soomes kaasus kohtu kätte. Kohus tegutseb vahendajana, et panga ja laenuvõtja vahel kokku leppida tagasimaksmise tingimused. Pangem tähele: see ei tähenda, et võlg haihtuks, kuid kohus otsib tasakaalu mõlema poole vahel. See on selge erinevus Eestist, kus raskete olukordade tekkides on panga käes ebaproportsionaalselt suur võim. Kolmandat osapoolt mängu ei tule. Nii nagu pank ütleb, nii tehakse.

Või veel üks näide. Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et kui Eestis jääb kodu müümise järel osa laenu alles, konverteeritakse see ränkade intressidega tarbimislaenuks. Seevastu näiteks Rootsis, kus kehtib küll sama üldprintsiip, võlg ei kao, kuid absurdselt kõrget intressi jäägi pealt nõuda ei tohi. Seadus ei luba.

Tegelikult on ka Eestis lõpuks väljatöötamisel eelnõu, mis pakub koduomanikele täiendavat võlakaitset. Selle algataja Ken-Marti Vaher selgitab, et nad ei kavatse muuta süsteemi tervikuna, kuid paikavad teatud auke ja reguleerivad tähelepanuta jäänud asju. Oluline muudatus on just see, et protsessi kaa­satakse kohus, et laenuvõtja ja panga vahele tekiks keegi, kes oskaks arvestada mõlema poole huvisid.

Uues võlakaitse kontseptsioonis on veel teisigi nüansse, mis aitavad panga ja laenuvõtja suhet õiglasemaks muuta. Samal ajal on lootus, et lõpuks pannakse pankadele päitsed pähe, illusioon. Jah, uus kord on tasakaalukam ja loob paar turvapatja. Kuid olukorras, kus kinnisvarahinnad on kukkunud 50 protsenti, palgad 20 protsenti ja rohkem kui sada tuhat inimest on tööta, täiuslikke lahendusi ei eksisteeri. Paljudel on valus, paljud kaotavad kodu ja võlgade tagasimaksmine jääb veel pikaks ajaks väga raskeks.