VILLU ZIRNASK: Siia saagu finantskeskus?!

Üksnes selle soovitusega nende analüüs mõistagi ei piirdunud, aga pisut motivatsioonikõnet oli ettekande järel, mis jättis Eesti võimalustest väga keskpärase mulje, täiesti omal kohal.

Üheks Eesti tugevuseks selle idee juures, mille suhtes asjassepühendamatud võtavad pikema jututa skeptilise hoiaku, on Oxera analüüsi kohaselt geograafiline ja kultuuriline lähedus Põhjamaadele ja SRÜ-le, mis oleks Eesti finantsteenuste potentsiaalne turg. Ent Oxera möönab, et sama tugevus on nii mõnelgi teisel riigil.

Eesti mõnevõrra erandlikumaks tugevuseks on IT-oskuste arvatav või isegi tegelik kõrge tase. Alguses pole vahet, kas tugevus on eeldatav või tegelik, kõlas selle tugevuse juurde Oxera julgustav kommentaar. Lisaks saab Eesti toetuda siinsete järelevalveasutuste toetavale suhtumisele ja võib-olla kunagise hea maine jäänustele.

Eesti üheks nõrkuseks on hea finantshariduse ja -oskustega tööjõu vähesus. Peale selle ei paista millegi positiivsega silma meie maksukeskkond – tulumaksumäär on küll soodne, aga lähemal uurimisel selgub, et üldine maksukoorem on konkurentidega võrreldes pigem kõrge. Samuti on Eestil suhteliselt väheste riikidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepped. Elukvaliteediga, mis aitaks siia tööle tõmmata kõrgetasemelisi finantsiste, ei saa Eesti ka kiidelda.

Hunnik nõrkusi

Kokku võttes: Eestil on praegu mõned poolemõõdulised ja kujuteldavad tugevad küljed ja hunnik hetkeseisuga täiesti reaalseid nõrkusi. Kuna siinset turgu valitsevad pangad on tänavu osa oma varahaldusfunktsioone siit ära peakontori või emapanga juurde viinud, on Eesti niigi kaugel olnud finantskeskuse staatusest viimasel ajal veelgi kaugemale libisenud.

Kas see tähendab, et finantskeskuse rajamise idee on surnult sündinud? Ei ole.

Umbes sama kurb oleks Eesti puhul enamiku tegevuste rahvusvahelise läbilöögivõime hinnang. Kui ainuüksi selle pärast uute niššide otsimisest ja katsetamisest loobuda, võiks kohe endale augu kaevata ja mulla peale kraapida. Finantskeskuse puhul on suur pluss see, et olemas on seltskond, kes kibeleb ideed teoks tegema.

Üks idee eestvedajaid, Kristel Kivinurm-Priisalm deklareeris Oxera seminaril, et riigilt ei oota finantskeskus mingit abi ega toetust, tehtagu vaid seadustes muudatused, mis võimaldavad siin vastavaid teenuseid pakkuma hakata. Tõsi küll, osa Eesti nõrkuste nullimine või tugevuseks muutmine tähendaks ikkagi riigile ajutist tulude vähenemist – näiteks lae kehtestamine sotsiaalmaksule, et siin üldse oleks majanduslikult mõttekas kõrgepalgalistele inimestele tööd pakkuda – või tulude teistmoodi jagamist. Aga enamik niisugustest muudatustest tuleks teha nii või teisiti, kui ikka tõesti tahame Eesti majanduse struktuuris esile kutsuda nihet paremini makstud tegevuste poole.