VILLU ZIRNASK: Krooni devalveerimisest poleks kasu

õige
aga peataks kahju suurenemise

olujkord, kus brittide nael on 22 asemel väärt 17 ei ole normaalne
või keegi tahab mulle selgeks teha, et meie majandus on kindlamal järjel kui brittide oma?

Noh, nüüd on kõik ajakirjanikud leidnud, et krooni devalveerimine on mõtetu.

Ometi on just devalveerimine see universaalne vahend, kuidas kõik kodanikud riigis solidaarselt oma panuse annavad, et raskest olukorrast kiiremini ja koos välja tulla.
Nüüd äkki tuli küüned enda poole hoidvatele liberaalidele ja libertaaridele solidaarsus meelde.
Seepärast, et selle kaudu on järjekordselt võimalik pügada tavalist rahvast!
Ja ise jääda puutumatuks.
Devalveerimine on ainuke moodus, kuidas ka riiki juhtivad poliitikud panna vastutama oma tegevusetuse eest.
Kõrgepalgalised poliitikud täiesti loomulikult ei taha devalveerimist, sest nad kaotaksid oma sissetulekust kõige rohkem.
Nad tahavad, et kriisi maksaksid kinni vaid vaesemad inimesed, kelle palkasid hakatakse kärpima.
Seepärast pajatavad nad ajakirjanike suu läbi, kui mõttetu on krooni devalveerimine.
Kui krooni ei devalveerita, siis needsamad poliitikud kärbivad ainult tavakodanike sissetulekuid ja toetusi, aga nende endi palkasid ei kärbi keegi. Riigikogulased pole nõus isegi oma esinduskulusid kaotama, palga vähendamisest rääkimata.

Ohumärgid olid üleval juba 2007.a., aga kogu 2008.a. jooksul ei teinud president Ilves, peaminister Ansip ja spiiker Ergma mitte midagi, et valmistuda ja kärpida kulutusi, vastupidi, nad hoopis suurendasid oma ja oma alluvate kulutusi. Nad eitasid igasuguse majandustaandumise või kriisi tulekut, või et kui tuleb, siis tuleb pehme maandumine...

Palkade alandamisega saab leppida vaid juhul, kui kriisi põhisüüdlastel Ilvesel, Ansipil ja Ergmal, kes riigi pankroti äärele on viinud, lõigatakse palgad protsentuaalselt niisama palju, kui palju tehakse kärpeid kõige nõrgemate osas.
Kui kelleltki kavatsetakse lõigata 15%, siis tuleb ka Ilvesel, Ansipil ja Ergmal lõigata palkasid 15% või rohkem; või kui kellelki lõigatakse ära koguni 30%, siis tuleks ka Ilvesel, Ansipil ja Ergmal lõigata 30%.
See oleks õiglane tegu ja ühtlasi poliitiline vastutus tegevusetuse eest riigi juhtimisel.

Milleks üldse riigi etteotsa selliseid juhte, kes tegelevad peamiselt vaid oma "tarkuse" pealepressimisega kõigile teistele, kes tegelevad "rumala rahva õpetamise ja ravimisega", ning kes pidevalt ignoreerivad kõikide oma riigi teadlaste ja asjatundjate nõuandeid ning isegi välisekspertide soovitusi?
Sellised tuleks vabastada oma ametitest ja võimalikult kohe!

esitleda uut edulugu ? kas seda laenurahaga üles puhutud mulli, saab ikka pidada edulooks, või peaksime hoopis töötama selle nimel, et välisriigid selle kiiresti unustaksid ?

Yks asi milles meie inimesed eksivad, on meie eripara rohutamine, st meile seadusparasused ei moju.

Latis on suurendatud makskoormust, vahendatud palkasid - mis juhtus - inimesed ei suuda laene tagastada, kaubandus on surnud, eksport lahkub, ja riigikassa miinus on 30 milj latti nadalas (majandus on sisuliselt seiskunud kahe kuuga), kui arvutada veidike siis nad kulutavad saadud laenud ara kuue kuuga ja siis ... majandus on paranenud voi? siis on paradiis? s......i!

Eesti ei peaks pyydma sama teed minna kui Lati, voiks oppida. D-ei ole nii halb, Lati oleks tunduvalt paremas situatsioonis kui oleksid devalveerinud Lati kaks kuud tagasi.

Krooni devalveerimisest pole tõepoolest pikaemas plaanis kasu. Kuid juttudest krooni devalveerimisest on rahavahetajatele kasu.

Ka mina, nagu kogu progressiivne üldsus, arvan et kui valetada, siis suurelt.
Tegelikult on meil üks raha devalveerimine tehtud - oma raha tulekuga anti talle niisugune "tugevusvaru", et ka soome töötud tundsid ennast meil tänu vahetuskursile kröösustena. Sellel on põhinenud meie "edu", millega Siim Kallas ja teised rahareformiahitektid pole väsinud kiitlemast. Kuskil pole aga analüüsi sellest, miks valiti just niisugne kurss. Näiteks
http://www.arileht.ee/artikkel/390393
Devalveerimisega kaotab kõige rohkem sahkerdajate ja "maaletoojate" punt, kes peavad oma hüperkasumitest loobuma. Arvata, et laenuvõtjatel on jupikaupa kägistamisest kuidagi kergemaks, on samasugune mull nagu hüüdlaused stiilis viie rikkama sekka, kiiresti ja kohe.
Kui oleks võimalik valida kas õudne lõpp või lõputu õudus, valiksin mina esimese variandi.

Tuleb tõsta tulumaksu. Riik saab lisaraha, et investeeringuid ja riigisisest raharinglust suurendada. Reform võiks nyyd mõistuse pähe võtta ja saada aru, et välisraha siia enam mõnda aega sisse ei voola ja pole mõtet mingit maksuparadiisi enam mängida.

Pole kindlamat märki, et devalveerimine tuleb, kui sellised saamatud devalveerimise antipropaganda artiklid. Pea kõik argumendid on saunajutu tasemel või lihtsalt loogikavabad. Näide:
"Kui kee­gi hak­kab saa­ma näi­teks 20 prot­sen­ti vä­hem pal­ka, peab ta vä­hen­da­ma tar­bi­mist, vä­he­ne­nud tar­bi­mi­ne oma­kor­da tä­hen­dab, et et­tevõte­tel õnnes­tub vä­hem müüa ja nad pea­vad toot­mist vä­hen­da­ma, mis tä­hen­dab järg­mi­si val­lan­da­mi­si ja pal­gakär­peid jne. Sel­le­le võib vas­ta­ta, et olu­kor­ras, kus mär­ki­misväär­ne osa tar­bi­ta­vast kau­bast (või nen­de val­mis­ta­mi­seks ka­su­ta­ta­vast too­rai­nest) im­por­di­tak­se, aval­daks de­val­vee­ri­mi­ne eest­las­te os­tujõule um­bes sa­ma­su­gust mõju kui sis­se­tu­le­ku vä­he­ne­mi­ne."
Kui märkimisväärne osa tarbitavast kaubast imporditakse ja selle tarbimine väheneb, siis ülejäänud, ehk kodus toodetava kauba tarbimine loogiliselt suureneb nagu ka selle ekspordivõimalused, daa! Zirnaskil pole ühtegi usutavat argumenti devalvatsiooni vastu. Mis tähendab, et see on vältimatu ja riigile kasulik.

Jah, aga milline on Eestis see kodus toodetav kaup? Mille tootmisel ei kasutata importsisendeid? Elekter? Nii 90%, aga masinaosad ja traat on importkaup. Piim - jah, aga loomasööt on osaliselt importkaup. Liha puhul on importsööda osatähtsus veel suurem. Leib, sai, makaronid - importtooraine. Puidutooted - noh, mets on eestimaine.
Lihtsalt liiga vähe on sellist kodumaist toodangut, mille hinda devalveerimine ei mõjuta. Sellepärast mõhi argumendid ei veena.

Kräu on lihtsalt tavaline demagoog. Kas see, kui riigis midagigi imporditakse teeb devalveerimise valeks? Kõik mis ma ütlesin peab paika: mida odavam on raha, seda odavam on toota, seda suurem on eksport, seda väiksem on import. Kõige kasulikum on siis kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet, inimesi jne. Eks lükka ümber.
Palkade vähendamise puhul aga on inimestel vähem raha nii välismaise kui ka kodumaise kauba ostmiseks. Kes võidavad palkade vähendamisest võrreldes devalvatsiooniga? Vastus on elementaarne, Watson: mida suurem ettevõte kellelgi on, seda rohkem ta võidab. Mida oligi vaja tõestada. Deflatsiooni eelistamine on pullis.tt, eriti arvestades eesti inimeste seas igasuguse solidaarsustunde puudumist. Ma kordan ka seda veel: reformierakond on korduvalt tõestanud oma omakasupüüdlikkust Eesti huvide arvelt. Pooldades deflatsiooni, jätkavad nad seda liini. Nagu ka suurettevõtjad laiemalt.

Ma kardan, et seda devalveerimise juttu puhutakse üles pahatahtlikult, et riigi usaldust kahandada. See ei too kasu kellegile, ammugi siis devalvatsiooni apologeetidele.

mõhile teadmiseks, et ekspordiks on vaja veel üht tähtsat komponenti - see on maad, kuhu oma kaupa eksportida. Kui sel kaubal välisturgu ei ole, siis ei ole ka kasu ei oma kohalikust toorainest ega kauba odavusest, sest sama kauba toovad turule ja veelgi odavamalt hiina ja muud aasia tiigrid ja nende koguste ja hindadega ei ole meil võimalik kuidagi moodi võistelda. Sageli on just meie kaubad oma tarnitava väikese koguse poolest teistele alla jäänud. Seda ei maksaks unustada.

Ei mõtlegi ümber lükata. Ainult täiendan - kuna Eestil on kodumaist toorainet liiga vähe, on devalveerimise tavalised positiivsed efektid meil liiga pisikesed. Negatiivsete alla aga kuulub lisaks veel hoiuste väärtusekadu ja laenude hapuksminek pluss euro edasilükkumine määramatusee tulevikku.
Nii et üldbilanss (natuke positiivset pluss palju negatiivset) on selgelt negatiivne.
Kui kärpida, on lootust kuskilgi pidama jääda, jõuda põhja välja. Kui devalveerida, pole kardetavasti põhja olemaski. Kui juba kord devalveerida, tuleb varsti üles järgmise devalveerimise vajadus jne. kuni oleme Zimbabwe.

kõutsul on õigus Devalveerimise abinõu on kasulik nendele riikidele, kes valdava osa tarbitavast kaubast toodavad ise (ehk suurriigid). Neeed riigid tõepoolest võidavad, kuna omamaine kaup muutub tunduvalt konkurentsivõimelisemaks. Kuid see ei kehti väikeste riikide ,ka eesti kohta. nemad peavad nii või naa suure osa kaubast importima, devalveerimine muudab selle lihtsalt tunduvalt kallimaks. Sellele lisanduvad veel muud hädad - kiirenev inflatsioon, laenudega hädasolijad, usaldamatuse tõus krooni vastu jne.

need on teil kõik luulud, ei muud. devalveerimise puhul on just olemas põhi: selleks on moment kus raha kurss väljendab reaalseid majanduses valitsevaid suhteid: palku, hindu jne. põhi puudub nn. "palkade langetamisel" mida tõestati argentiinas, kus majandus lasti selle nn kokkuhoiuga täiesti põhja ja IKKAGI lõpuks devalveeriti, misjärel algas tõus. see palkade langetamine on üldse lollakas muinasjutt ses mõttes, et kuidas valitsus saab seda garanteerida, see on ju iga ettevõtja enda asi? kas valitsus ütleb et nüüd langetame palku kõik koos? ärge olge lapsikud. see deflatsioonijutt on sisuliselt praeguse valitsuse mittemidagitegemise ja -vastutamise poliitika jätk. devalveerimine on vältimatu. küsimus on hetkel vaid selles kui palju sellega venitatakse, ehk kui palju võidavad rikkurid ülejäänud riigi arvelt

juba räägibki padar postimehes õpetajate palgakärpest. see ongi kogu selle devalveerimise vastase antipropaganda eesmärk. antakse pumba juures olijatele ettekääne veeretada kogu kulu palgatöötajate kaela kannatamata ise vähimatki kahju. devalveerimine on solidaarsuse akt, palkade vähendamine võimul oleva eliidi nuumamine. eriti tore on, kui nagu argentiinas kõigepealt langetatakse palku ja siis järgijäänut veel devalveeritakse. väga tõenäoline stsenaarium, kuna devalveerimisest pääsu ei ole. käesolev valitsus läheb ajalukku kui kõigi aegade kõige ebakompetentsem ja arem. mul on kahju ainult et ajakirjanikud selle deflatsiooniluuletusega kaasa on läinud

No nüüd on asi ikka päris mokkas, kui juba metsavend Voitka ka rahaasjadest kõnelema hakanud. Näe, pildi peal teine naa kõhnaks jäänud. Jaa, jaa, egas see ilmaelu pole metsas seente ja käbide korjamine.

Kogu ühiskond las kaotab, mina ei kavatse kaotada. Kui vanglas on kriis, siis seda parem. aga raha viin minema siit. Osa juba läinud ja mis kätte jääb, jääb kullas, sularahana eurodes. Ka ise lähen. somaalia, Keenia, maailmas on veel vabasid riike.

kui tänu deflatsioonile inimesed töö kaotavad, siis nende laenuteenindusvõime on 0.

kõigepealt deflatsioon, siis devalvatsioon. inimene on ikka loll loom küll. on see siis haigus või majanduskriis, ikka on esimene reaktsioon oodata "äkki läheb ise üle", ja pärast tuleb siis aina kallimaid ravimeid osta, et hooletusse jäetud haigust hakata maha suruma.

nii see paraku on jah... poliitikuid ju majandus otseselt ei puuduta, paraku... nad liigutavad end päriselt alles siis, kui on liiga hilja. nende tegevus on pärssitud, sest nad ei suuda välja arvutada, kuidas nad rohkem hääli kaotavad, sestap eelistavad teha mitte midagi.

pensionäre on PALJU rohkem, kui õpetajaid ja tuletõrjujaid ja politseinikke. sestap pensioneid ei kärbitagi. ja see ongi ainus põhjus (ning ühtlasi on see ka põhjus, miks see riik kokku kukub).
krt, tänane pensionär elab 20 aastat kauem, kui pensionär tollal, kui see süsteem välja mõeldi. tollal (näiteks 1940-ndail) oli ühe pensionäri kohta 10 töötegijat, tänapäeval heal juhul 2,5 ja varsti vaid 1. ja ometigi ei saa miskit teha, sest need elavad laibad määravad läbi demokraatliku valimissüsteemi kogu riigi arengu.