VIKTOR TRASBERG: Majanduskasv ei tule iial tagasi

Aga tu­le­taks meel­de ma­jan­du­se põhitõde: Ees­ti büdÏetik­rii­sis ei ole süüdi mit­te hä­ving maail­ma­ma­jan­du­ses, vaid meie ee­lar­ve tu­lu­baa­si üle­se­hi­tus. Täp­se­malt öel­des: sel­le mit­te­vas­ta­vus tu­ru­ma­jan­du­se põhimõte­te­le. Ee­lar­ve, mis põhi­nes pea­mi­selt tar­bi­mis­mak­su­del ja vä­ga kii­re kas­vu eel­du­sel, ei saa­nud­ki kaua koos püsi­da.

Ees­ti  on prae­gu Eu­roo­pa Lii­dus võrrel­des SKT ta­se­me­ga ühte­de kõige ma­da­la­ma­te ava­li­ku sek­to­ri ku­lu­tus­te­ga riik. Kõik, kes süüdis­ta­vad ava­lik­ku sek­to­rit eel­ne­va­te aas­ta­te la­ris­ta­mi­ses, kah­juks ei  sel­gi­ta: mis vald­kon­nad olid siis üle in­ves­tee­ri­tud-ra­has­ta­tud ja kus laus­la­ris­ta­mi­ne osaks sai? Mä­le­ta­me, et vii­ma­sel ka­hek­sal aas­tal jät­kus tee­devõrgu kii­re­nev ku­lu­mi­ne, toi­mus me­dit­sii­nitöö­ta­ja­te lah­ku­mi­ne ko­du­maalt ja ha­ri­dussüstee­mi „va­na­ne­mi­ne”. Meie amet­ni­ke arv ja pal­ga­ta­se jääb ka sel­gelt ma­ha Eu­roo­pa rii­ki­de ta­se­mest.

Ebamõistlik maksusüsteem

Meid pi­mes­tab kah­juks ik­ka veel eel­mis­te aas­ta­te ma­jan­dus­kas­vu sä­ra ja üle­voo­la­vad  mak­su­tu­lud. Pa­ra­ku te­ki­tas lühia­ja­li­ne, aga vä­ga kii­re ma­jan­dus­kasv suu­ri moo­nu­tu­si ma­jan­dusst­ruk­tuu­ris ja tööjõu paik­ne­mi­ses te­ge­vus­vald­kon­ni­ti. Ees­ti prae­gu­ne ee­lar­vep­rob­leem on ik­ka­gi seo­tud ebamõist­li­ku mak­susüstee­mi­ga, kus tu­lu­baas on liig­ses sõltu­vu­ses tar­bi­mis-tsüklist. Sa­mal ajal on lae­ku­mi­sed tu­lu­mak­su­dest üsna ta­ga­si­hoid­li­kud. Ka­pi­ta­li­mak­su­de osa­kaal Ees­ti rii­giee­lar­ves on EL-i rii­ki­de seas kõige ma­da­lam.

Pea­me aru saa­ma, et nii kii­re ma­jan­dus­kasv toi­mus ühe­kord­se­te ja vä­ga erand­li­ke te­gu­ri­te kok­ku­lan­ge­mi­sel. Eu­roo­pa Lii­du­ga ühi­ne­mi­se mõju, vä­lis­pan­ka­de ag­res­siiv­ne lae­nu­po­lii­ti­ka ja üle­maailm­ne ma­jan­dus­kasv on pea­mi­sed mõju­rid,  mis meie ma­jan­dust ta­gant tõuka­sid. Sa­ma­su­gu­ne kii­re kasv toi­mus kõigis uu­tes Eu­roo­pa Lii­du maa­des. Ees­ti ei suut­nud kah­juks ma­jan­du­se üle­kuu­me­ne­mist oh­jel­da­da, peab tõde­ma ka Ees­ti Pank.

Sa­ma­su­gu­ne moo­nu­tus tek­kis ka meie ava­li­ku sek­to­ri ra­has­ta­mi­ses. Tek­kis mul­je, et nii ma­da­la mak­su­koor­mu­se­ga saab­ki Ees­ti rii­ki üle­val pi­da­da. Vä­he­ne­vad tu­lu­mak­su­lae­ku­mi­sed kom­pen­see­ris suu­re­nev tu­lu­voog tar­bi­mis­mak­su­dest ja rii­gi­pool­se­te in­ves­tee­rin­gu­te te­ge­ma­ta jät­mi­ne võimal­das ka ee­lar­ve liht­salt ta­sa­kaa­lu saa­da.

Aga ühel het­kel sai maail­ma ma­jan­dus­kasv liht­salt ot­sa ja Ees­ti kunst­li­kult ülek­öe­tud ma­jan­dus asen­dus kii­re lan­gu­se­ga. Ja lan­gus­faa­sis on meie mak­suhä­dad veel­gi võimen­du­nud. Ees­ti ma­jan­du­se peap­rob­leem ei ole ee­lar­ve ta­sa­kaa­lus­ta­ma­tus. Meie pea­mi­sed mu­red on seo­tud rii­gi funkt­sio­naal­su­se ja ma­jan­du­se kon­ku­rent­sivõime ta­ga­mi­se­ga. Are­ne­nud tu­ru­ma­jan­du­se­ga ühis­kon­nas ei ole ava­lik ja era­sek­tor vas­tan­did, vaid üht­se or­ga­nis­mi la­hu­ta­ma­tud osad. Il­ma ava­li­ku sek­to­ri tõhu­sa toi­mi­mi­se­ta ei ole ole­mas ka kon­ku­rent­sivõime­list äri­sek­to­rit.

Vä­ga pal­jud maail­ma rii­gid ka­su­ta­vad prae­gu ma­jan­du­se koos­hoid­mi­seks mit­me­su­gu­seid stii­mul­pa­ket­te. Pearõhk on neis rii­gi ku­lu­tus­te suu­ren­da­mi­sel ja inf­rast­ruk­tuu­ri, ha­ri­dus­se ja teis­tes­se ma­jan­dus­kas­vu mõju­ta­va­va­tes­se sek­to­reis­se pa­nus­ta­mi­sel. Ees­ti on aga ot­sus­ta­nud käi­tu­da sel­le­le loo­gi­ka­le ris­ti vas­tu­pi­di­selt: tõmma­ta rii­gi ku­lu­sid veel­gi kok­ku! Ku­lu­tus­te eda­si­ne vä­hen­da­mi­ne saab aga toi­mu­da ai­nult meie riik­lu­se vä­hen­da­mi­se ar­vel.

Tagasi turumajandusse

Kui paar aas­ta­kest ta­ga­si oli ee­lar­ve­ga tek­kiv olu­kord et­te nä­ha, siis üsna sel­ge on ka meie mak­sust­ruk­tuu­ri lä­hi­tu­le­vik. Kümme mil­jar­dit ee­lar­ve­mii­nust ei ole mit­te sel­le tal­ve prob­leem, vaid see tu­leb­ki igal aas­tal mak­su­de­ga kat­ta. Re­for­mie­ra­kond­li­ke mak­su-utoo­pia­te aeg on ümber saa­nud. Esi­teks, ee­lar­ves peab suu­re­ne­ma  tu­lu- ja ka­su­mi­mak­su­de osa. Sel­leks peab tõus­ma üksi­ki­si­ku tu­lu­mak­su määr. Kas tu­lu­mak­sumäär muu­tub ka võrrel­des prae­gu­se­ga ast­me­li­seks – ma­jan­dus­teo­ree­ti­li­selt sel­lel suurt va­het ei ole ja see sõltub ühis­kon­na va­li­kust. Meie prae­gu­ne et­tevõtte ka­su­mi­mak­su  süsteem mee­nu­tab pi­gem kol­hoo­si­kor­da kui tu­ru­ma­jan­du­se­le ise­loo­mu­lik­ku ma­jan­du­sinst­ru­men­ti. Ise­gi suh­te­li­selt  lühi­ke­se ek­sis­tee­ri­mis­pe­rioo­di väl­tel on sel­li­ne EL-is ai­nu­laad­ne süsteem too­nud kaa­sa hul­ga­li­selt  pa­ha­loo­mu­li­si kas­va­jaid. Väi­de­te­le, et sel­li­ne ka­su­mi mak­sus­ta­mi­ne soo­dus­tab (vä­lis)in­ves­tee­rin­guid, ei ole pa­ra­ku tõen­dust lei­da. Prae­gu on 80% nii­ni­me­ta­tud ot­ses­te vä­li­sin­ves­tee­rin­gu­te pu­hul te­ge­mist Ees­tis tee­ni­tud ka­su­mi „rein­ves­tee­ri­mi­se­ga”. Uu­rin­gud kin­ni­ta­vad, et in­ves­tee­rin­guid mõju­tab eelkõige ka­su­mi tee­ni­mi­se võima­lus, aga mit­te  ka­su­mi­maks kui sel­li­ne.

Ka ei ole tu­ru­ma­jan­du­ses võima­lik ka­su­ta­da res­surs­se il­ma nen­de eest maks­ma­ta. Aga sel­li­se olu­kor­ra meie ka­su­mi­mak­susüsteem on just loo­nud: et­tevõtted saa­vad juur­depää­su ava­li­ke­le hüvis­te­le, aga ei kom­pen­see­ri se­da ka­su­mit ühis­kon­na­ga ja­ga­des. Veel­gi küüni­li­sem on as­jao­lu, et vä­li­set­tevõtted mak­sa­vad Ees­tis tee­ni­tud ka­su­milt mak­su oma ko­du­rii­gi­le. Nii tee­me iga-aas­ta­se  mit­me­mil­jar­di­li­se kin­gi­tu­se vä­lis­rii­ki­de – pea­mi­selt Root­si ja Soo­me ee­lar­ve­le. Kui ma­jan­dus­buu­mi tin­gi­mus­tes  võisi­me sel­li­seid kin­gi­tu­si en­da­le ehk veel lu­ba­da, siis prae­gu­ses olu­kor­ras on see lau­sa ku­ri­te­ge­lik. En­ne kui sel­list süstee­mi po­le muu­de­tud, ei saa  jut­tu­gi ol­la sot­siaal­ku­lu­de ja in­ves­tee­rin­gu­te kär­pi­mi­sest ee­lar­ve te­ge­mi­se käi­gus!

EL-is on vii­ma­sel kümnen­dil toi­mu­nud ka­su­mi­mak­sumää­ra ala­ne­mi­ne ja mak­su­baa­si laie­ne­mi­ne soo­dus­tus­te ja eran­di­te vä­hen­da­mi­se ar­vel. Ees­tis aga on as­jad käi­nud täp­selt vas­tu­pi­di: meie ka­su­mi­mak­sumäär on uue EL-i maa koh­ta üsna kõrge, aga sa­mal ajal ei mak­sa ena­mik vä­li­set­tevõtteid se­da üld­se. Ka­su­mi­mak­su mak­sa­vad suu­res osas Ees­ti väi­keet­tevõtjad. Klas­si­ka­li­se ka­su­mi­mak­susüstee­mi sis­se­sead­mi­ne tä­hen­daks kõigi et­tevõte­te ka­su­mi mak­sus­ta­mist sel­le tek­ki­mi­sel. Sel­li­sel ju­hul oleks võima­lik alan­da­da ka et­tevõtte mak­sumää­ra, näi­teks 15%-ni, ning muu­ta see vi­suaal­selt at­rak­tiiv­se­maks ja ta­kis­ta­da tu­lu­de mak­su­va­ba väl­ja­voo­lu vä­lis­maa­le.

Tei­seks, ka­su­mi­mak­su­de osa­-kaa­lu kasv rii­giee­lar­ves võimal­dab vä­hen­da­da et­tevõte­te sot­siaal­mak­su­koor­must. Te­ge­li­kult pai­nab­ki sot­siaal­mak­su­koor­mus et­tevõtlust kõige enam ja ilm­selt peab osa­li­ne sot­siaal­mak­su­koor­mus kan­du­ma ka töövõtja­te õlu­le.

Kol­man­daks tu­leb iga­ti väl­ti­da tar­bi­mis­mak­su­de – käi­be­mak­su ja akt­sii­si­de – eda­sist tõusu. Ees­ti on väi­ke ja ava­tud riik ja liht­ne on pe­le­ta­da nii ko­du- kui ka vä­lis­mai­sed tar­bi­jad siit mi­ne­ma.  

Kok­kuvõttes, ee­lar­ve ei ole meie rii­gi pea­mi­ne mu­re. Olu­li­sim prob­leem on hoo­pis kon­ku­rent­sivõime­li­se ma­jan­du­sa­ren­gu ta­ga­mi­ne. Kas vii­mas­te aas­ta­te ma­jan­dus­kas­vu pu­hul oli te­ge­mist „fan­tas­ti­li­se edu­ga” või jä­me­da juh­ti­mis­vea­ga, se­da näi­tab meie võime taas­tu­da käi­maso­le­vast ma­jan­dusk­rii­sist.