Veskimägi: krooni devalveerimiseks pole eriti põhjust
(15)
Riigikogulase Taavi Veskimäe hinnangul võiks küsimusele selle kohta, et kui halvaks peab majanduslik olukord minema, et kroon tuleks devalveerida, küsida vastuküsimuse – kui halvaks läheb siis kui devalveerida?
„Meil ei ole rahanduspoliitilisi riske devalvatsiooniks, meil on vähesed majanduspoliitilised argumendid devalvatsiooniks, kuid meil on aasta-aastalt kasvavad administratiivsed riskid euroalaga liitumisel tekkivale survele kehtiva vahetuskursi muutmiseks,“ rääkis Veskimägi Päevaleht Online’ile.
„Reaalmajandusest lähtuvat survet on hea kirjeldada Läti näite varal. Turud ootavad lati devalveerimist, kapital ei enne Lätti või läheb hinnaga, mis võtab arvesse potentsiaalset devalveerimist,“ jätkas ta.
Veskimäe hinnangul ongi see reaalmajandusest lähtuv lõks vahetuskursile.
„Kapitalita pole arengut. Majanduse lahtijooksutamiseks ei jää sul lõpuks muud üle kui lasta vahetuskurss vabaks,“ jätkast ta.
Veskimäe sõnul tuleneb administratiivne probleem teiste liikmesriikide ja finantsinstitutsioonide suutmatusest mõista Eesti rahandus- ja majanduse toimimist, mis on ka mõistetav.
„492 miljoni inimesega Euroopa Liidus oleks palju nõuda, et keegi teeks endale selgeks 1,3miljoni inimesega riigi fundamentaaltegurid,“ lisas ta.
Veskimägi rääkis, et tal oli võimalus olla rahandusminister 2004. aastal kui me fikseeritud valuutavahetuskursi mehhanismi ERM2-ga liitusime ja kursi kahepoolselt fikseerisime.
„Juba tol ajal ütlesid lõunapoolsed liikmesriigid: mehed, vaadake, milline on teil jooksevkonto, te peate midagi tegema, devalveerige,“ jätkas ta.
„Me ei tohi jällegi ülehinnata võimalust, et keegi viitsib meie reaalsesse majandusse niipalju süüvida, et adekvaatseid järeldusi teha. Iga aasta euroalaga liitumise edasi lükkumist suurendab riski, et me ei liitu euroalaga mitte sama vahetuskursiga kui meil on täna,“ lisas ta.
 |
  |
 |
