Vastukaja: Meeste tervisest tunneteta
Ometi tekib loo taustal küsimus: kas eesnäärmevähk on ikka praegu peamine probleem?
Tegelikkuses on meeste tervis palju laiem ja tõsisem küsimustering kui vaid eesnäärmevähi ennetamine. 2011. aastal olid Eesti meeste suremuse näitajad 100 000 inimese kohta järgmised: suremus südame isheemiatõppe 256, kõrgvererõhktõppe 98, õnnetusjuhtumitesse, vigastustesse ja mürgistustesse 136, peaaju veresoonte haigustesse (insult, aju hemorraagia) 74, hingamiselundite pahaloomulistesse kasvajatesse 76 ja eesnäärmevähki 36 juhtu. Kui tahame pikendada meeste eluiga ja tervena elatud eluaastaid, tuleb tegeleda eesnäärmevähist palju olulisemate terviseprobleemidega.
Ka saab väidet, et iga viies Eesti mees haigestub eesnäärmevähki, tõlgendada mitmeti. Õigem olnuks öelda, et iga viies mees haigestub eesnäärmehaigusse, millest pahaloomuline kasvaja on vaid üks ja mitte kõige levinum. Eesnäärmevähk on surmav vaid ühel juhul 36–38-st.
Võttes kokku kõikjal eesnäärme sõeluuringu kohta tehtud uuringud, ütlevad 2011. aasta tulemused, et PSA-prooviga tehtav eesnäärmevähi sõelanalüüs ei vähenda oluliselt ei meeste üld- ega eesnäärmevähki suremust, vaid pigem põhjustab ülediagnoosimist ja sellega seotud kahju (näiteks impotentsus ja kusepidamatus, mis ohustavad mehe tervist pea samaväärselt kui kasvaja).
Kindlust, et tervise heaks on tehtud kõik, ei paku eelkõige vaid ennetav tervishoid, vaid see algab inimesest endast. Ka ei saa tervist kontrollida analüüside ja uuringutega – enamik neist on välja töötatud haiguste diagnoosimiseks või haiguskulu jälgimiseks. Vaid vähesed leiavad kasutust ka haiguse väga varases algusjärgus. Et meeste eesnäärmevähi sõeluuringuks ei ole veel kvaliteetset ja tõeliselt efektiivset analüüsi leitud, ei peaks panema neid ennast alaväärsena tundma. On palju olulisemaid asju, mida saab oma tervise heaks ette võtta.
Ruth Kalda, TÜ peremeditsiini professor
