VÄRNER LOOTSMANN: Miks ma otsustasin piirata suveks alkoholimüüki?
(112)Samas on turistide ostetud alkoholikogus jäänud peaaegu samaks – 2005. aastal oli see 2,9 ja 2006. aastal 2,8 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta. Turistid tarbisid Eestis kohapeal eelmisel aastal alkoholi 0,6 liitrit inimese kohta. Need arvud näitavad, et eestimaalased jõid eelmisel aastal 11,4 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. Selle näitajaga oleme esirinnas nii Euroopa Liidus kui ka maailmas.
Eestis on peaaegu igal kümnendal inimesel alkoholiprobleem. Arvestades, et igaüks neist 150 000-st on lähedalt seotud vähemalt kolme inimesega, tekitab alkohol nii või teisiti muret pooltele eestimaalastele.
Alkohol ja tubakas on Eesti ühiskonnale tekitanud kahju rahaliselt ligi viis korda rohkem, kui on alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadav tulu. Eelmisel aastal oli tulu 3,2 miljardit krooni ning kaudne kahju seega ligi 16 miljardit krooni – neljandik kogu riigieelarve mahust. Tahaks loota, et kavandatav aktsiiside kasv neid proportsioone ei suurenda, vaid oluliselt vähendab.
Alkoholi arvele tuleb kirjutada suurem osa vigastusi ja mürgistusi. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel ei kaasne alkoholi tarbimisega genofondi kahjustusi ega teki ülemääraseid kulutusi meditsiinisüsteemis siis, kui tarbimine jääb alla kuue liitri elaniku kohta aastas. Eesti näitaja on peaaegu kaks korda suurem.
Elanikkond ootab tulenevalt suuremast alkoholi tarbimisest ning sellega kaasnevast kahjust alkoholipoliitika karmistamist. Võrreldes varasemate aastatega, on rangete alkoholipoliitiliste piirangute kehtestamise pooldajate arv kasvanud. 2006. aastal arvas üle poole (52%) vastanuid, et Eesti alkoholipoliitika peaks olema rangete piirangutega (2005. aastal 40%, 2004. aastal 42%). Seevastu täiesti liberaalse, piiranguteta alkoholipoliitika toetajate osakaal on kolm protsenti.
Põhja politseiprefektuuri statistika kohaselt on alates 2005. aastast Harjumaal suvisel koolivaheajal ja puhkuste perioodil järjest enam registreeritud alkoholiseaduses sätestatud alaealiste süütegusid ja alkohoolsete jookide tarbimist. Suurenenud on alkohoolsete jookide tarbimine noorte poolt ja alkoholijoobes isikute toimepandud süütegude arv. Suveperiooditi on kasvanud alkoholijoobes põhjustatud tulekahjude ja neis hukkunute arv ning sõidukijuhtide poolt joobeseisundis toimepandud süütegude hulk.
Piirangute mõju
Varasemad alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse peatamise teel saavutatud alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramised on Põhja politseiprefektuuri ja kohalike omavalitsuste andmete kohaselt olnud õigustatud ning oluliselt parandanud avalikku korda piirangute ajal. Enamik Harju maakonna valla- ja linnavolikogusid on kehtestanud öisel ajal alkoholimüügi piirangud, samuti on alkohoolsete jookide müügi piirangud kehtestanud Lääne-Viru ja Rapla maakondade kohalikud omavalitsused.
Alkohol ei pea olema kättesaadav igal kellaajal igas suvalises müügikohas. Aprilli lõpus ja mai alguses kehtestatud alkoholimüügi piirangud mõjusid igati positiivselt. Tallinna kiirabi sai alkoholi jaemüügi täieliku keelu perioodil tavalisest veerandi võrra vähem väljakutseid. Alkoholi põhjustatud traumade ja peretülide arv vähenes Tallinnas poole võrra. Kui alkoholi sai Tallinnas osta vaid päeval kella kaheni, kahanes politsei andmetel alkoholiuimas väsinute arv Tallinna tänavatel kolmandiku võrra, alkoholijoobes vahele jäänud alaealiste arv vähenes kaks-kolm korda.
Toetan peaminister Andrus Ansipi mõtet, et viina ei pea iga kell kauplusest kätte saama. On kahju, et peaminister ei suutnud oma seisukohta valitsuses kaitsta ja valitsuses jäi kooskõlastamata alkoholimüügi piirangut käsitlev eelnõu. Ma ei saa nõustuda valitsuse seisukohaga, et alkoholimüügi piiramine olgu iga omavalitsuse otsustada. Alkoholi ebaühtlane kättesaadavus omavalitsustes loob nendevahelisi ebasoodsaid konkurentsieeliseid ja sellest on üleriigiliste alkoholi tarbimise trendide muutmiseks vähe kasu.
Kuna aga valitsusel ei ole kavas kehtestada üleriigilist piirangut, tegin järgmise sammu mina ja seda nii Põhja politseiprefektuuri kui ka maakonna omavalitsuste ettepanekul. Kohalikud omavalitsused peavad vajalikuks karmistada suveperioodil alkohoolsete jookide kättesaadavust, et selle kaudu tagada avalik kord oma haldusterritooriumil ning tegid mulle ettepaneku kehtestada Harju maakonnas ühtne ning kõiki kohalikke omavalitsusi võrdselt kohtlev alkoholimüügi kord.
Alkoholi tarbimise vähendamisel näen peamist rolli siiski riigil. Kui valitsus ütleb, et alkoholimüügiga seotud regulatsioon on osa riigi terviklikust alkoholipoliitikast, siis tuleb riigil olla oma alkoholipoliitikas järjepidev ning võtta kasutusele ka meetmed alkoholi tarbimise vähendamiseks. Alkoholimüügi piiramine on üks meede, mis aitab kaasa eestimaalaste üldise turvalisuse kasvule, rääkimata rahva tervise paranemisest.































