VALLO TOOMET: ehh Konstantin…
(53)
Integratsiooni – milline ilge sõna – pole olnud, kuid ta on tulemas. Hea, kui tänane dialoog jätkuks, mis sest et hinge rebestav, mis sest et kohati veel jõhker ja solvav.
See on värskendav, tuba tuulutatakse, läppunud hais kaob. Tunnistagem endale – nii eestlased, kui venelased, et kumbki pool elas siiani teineteisest mööda.
Vaja on selgeks rääkida ajaloosündmused, mis on märgilise tähendusega, mille üle pole mõtet targutada. Vabadussõda ja Nõukogude okupatsioon, Suur Isamaasõda ja 1944 aasta „vabastamine”.
Meie tulevik on noortes. Neis, kes ei ole mürgitatud okupatsiooni kibeduse ja suurrahvusliku ülbusega. Ainuke oht on, et need tunded antakse neile edasi. Ja ilma ajaloolise mäluta.
Sel juhul võib see saada hoopis väärastunud kuju ja väljenduda tänavatel kakluses ja märatsemises. Veelgi hullem – rahvustevahelises arveteõiendamises. Selle vältimiseks on kokkulepe ajaloo käsitlemisel, mida mõlemad pooled aktsepteerivad.
Ehh, Konstantin Päts! Tänu sinu argusele nuheldakse vitsaga veel üheksa põlve sinu ehitatud riigi alamaid. See, et Eesti läks ilma ühegi lasuta ja reeturliku valitsuse toel lambatallena suure Stalini juhitud impeeriumi koosseisu on põhjuseks, miks me täna peame taluma vastasseisu, mis looritatud erinevatest ajalookäsitlustest.
 |
  |
 |
