URMAS REINSALU: Vajame riigivastaste kuritegude seadust

 (18)
                 
URMAS REINSALU: Vajame riigivastaste kuritegude seadust
Rauno Volmer
Pärast pronksiöö kohtuotsust nentis professor Marju Lauristin, et riigivastaste kuritegude sõnastus meie karistusseadustikus on liiga suure "silmaga", mis võimaldab süüdlastel pääseda.

Koos riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheriga võtsime ette meie karistusseadustiku riigivastased kuriteod ja võrdlesime neid teiste Euroopa riikide kriminaalseadustega. Meie järeldused olid: olemasolevad koosseisud vajavad konkretiseerimist, mitmed riigile ohtlikud tegevused ei ole kriminaliseeritud ning teatud kuritegude eest on liialt nõrgad karistused ette nähtud.

Sellest lähtudes valmistasime ette omapoolse riigivastaste kuritegude seaduse eelnõu, mis muudaks praegust karistusseadustikku. Tähtis on mõista, et meie ettepanekutel on üldpreventiivne ehk tulevaste kuritegude toimepanemist tõrjuv tähendus.

Mida me siis välja pakume?


Mõned näited. Täna ei ole karistatav avalik ja süstemaatiline Eesti Vabariigi iseseisvuse lõpetamisele suunatud üleskutsumine trükis ja rahvale. See on selge õiguslünk. Samuti ei ole kuriteona määratletud näiteks politseiametnike ja kaitseväelaste üleskutsumine teenistuskohustuste rikkumisele Eesti Vabariigi nõrgestamise eesmärgil- seda nägime pronksiööl.

Täna on riigireetmisena määratletud üksnes välisriigi ülesandel Eesti Vabariigi iseseisvuse vastane tegevus. Paneme ette, et ka ühenduse võtmine ja pidamine välisriikide esindajatega Eesti Vabariigi iseseisvuse kahjustamiseks oleks kuriteona määratletud.

Kui naturaliseeritud kodanikud on kohtus süüdi mõistetud riigivastaste kuritegude sooritamises, peaks sellega kaasnema ka kohtu otsus isikult kodakonduse äravõtmise kohta või välismaalaselt elamisloa äravõtmise kohta. Selgelt peaks olema seaduses keeld riigivastase kuriteo sooritanutelt õigus võtta osa valimistest ja pidada avalikke ameteid.

Omaette eesmärgina oleks asjakohane tõsta tõsistes riigireetmise juhtudes ka vastutuse määra - ülemmäär karistusena võiks olla eluaegne vangistus. Samuti tuleks tõsta karistusmäära massiliste korratuste organiseerimise eest. Paradoksina on täna korratuses osalemine karistuse suurema ülemmääraga kui korratuse organiseerimine.

Loodame, et need ettepanekud pälvivad tõsist arutelu ja rakendatakse. 
 


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 18 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Ilma idast tulnud arstideta ei saakski Virumaal haiglat pidada
„Tere, Eesti!” ütleb Peterburist Kohtla-Järvele tööle tulnud tohter Dmitri Milovidov. „Tere!” ütleb Eesti vastu. „Sind on meile hädasti tarvis!” Sama käib Moskvast saabunud Igor Vagimovi kohta. Foto: Rein Sikk
Ligi kümnendik Kohtla-Järve haigla tohtritest on saabunud endise Nõukogude Liidu riikidest.

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-0%
30,- €
7 käiguline õhtusöök ja õllekoolitus Beer Gardenis!
Vaata
Elegantne puhkus kahele koos õhtusöögiga Riia vanalinnas -55%


M-kindlustus
SMS laen