Ülo Niinemets: Eesti ühiskond stagneerub

vanasti öeldi EETERLIKUD ÕLID

Keskonna muutustega kohanemise tippkeskuse tippspetsialisti tipptaibu- ehehhehee. Kommertsi peale juba ei lähe- odav, riigilutt on parem!

peab kommertsi peale minnes valima, kas jäädki äri juurde ja loobud uue teadmise genereerimisest või pöördud tagasi teaduse juurde. Niinemets toob Eestisse sisse niipalju teadusraha, et rääkida siin mingist riigilutist on absoluutselt kohatu.

Koostaks õige kavandatava Tarkade Kogu taolise mõtlemislaadiga inimestes. Ehk saaks ühiskonna stagneerumisele piduri peale?

Seltsimees võiks korra füüsikute laboritest läbi astuda, siis jääks jutt mingist mersu ja ferrari hinnast hoobilt ära.

vett on mullas palju kevadel mõnel nädalal ja sügisel kui põllukultuurid on koristatud. Enamuse vegetatsiooniperioodist valitseb meie paljudel muldadel veepuudus! kraavitamisest rääkimine pole siin kohane-selle vee mis kevadel kallilt ära juhime,kasutaksid taimed juunis juba meelsasti...

Teadlasel teadlase jutt, mida on reaalelus raske mõista. Näiteks:
•• Eesti põllumajanduse jaoks on kliimasoojenemine pigem võimalus: tingimused paranevad. Kuna oodata on maailma rahvaarvu kasvu, kasvab toidu nõudlus. Ja
•• Mida lähemalt on toit pärit, seda parem. Ja
•• Kui sademeid on rohkem, on oodata ka rohkem üleujutusi?
Jah, Eesti maa kvaliteet läheb väga halvaks.

Kolm mõtet ja kaks vastuolu:
Kliimasoojenemine on pigem hea, sest me saame rohkem toota, kuna vajadus toidu järele kasvab ja mida lähemalt on toit pärit, seda parem. Seega hakkame mürgitama nälgivaid aafriklasi, sest kuidas see meie toodetu ikka sinna maani jõuab, kui sellega ei tehta sama, mis praegu siin müüdavate Hollandi ja Hispaania tomatitega?
Kliima soojenemine on Eestile kasuks, aga Eesti maa kvaliteet läheb halvaks. Kas see, kui kliima soojeneb ja maa kvaliteet läheb halvaks, on siis hea või halb?
Umbes nii, et kui lähed sinna, saad kukud surnuks, kui lähed tänna, upud ära. Valikud missugused. See sarnaneb juba selle soovitusega, et kui aatomipomm lõhkeb, siis võta valge lina ümber ja hakka kalmistu poole roomama.Aga teadlased selle pärast teadlased ongi.

See meenutab kunagist ülikooli õppejõudu, kes olevat sügavalt mõttes jalutanud mööda tollal 21. juuni tänavat, üks jalg sõidu-, teine kõnniteel. Ikka üks-kolmat ja üks-kolmat. Ja miski hakkas teda väga häirima ja ta olevat endamisi mõelnud, et asja peab uurima. Tegelikult oli asi selles, et vähemalt sel ajal oli Supilinna poolses tänava otsas kõnnitee ja sõidutee kõrguste vahe lausa ligi pool meetrit.

Vaat, kahjuks ei mahtunud kogu jutt ajalehte ära. Aga kui ise ka loogiliselt mõtlete, siis erinevalt Hollandist, mille Niinemets toob võrdlusena, ei ole Eesti maastik ühtlaselt madal. See tähendab, et jah, madalates kohtades on ja hakkab olema Eestis palju üleujutusi, seda enam, et pärast nõukogude aega ei ole enam väga maaparandusega tegeletud. Ja kõrgemates kohtades, seljandikel jm ei ole üleujutustega nii suurt probleemi. Vabandust, et seda seletust intervjuusse ei jätnud, aga see tundus üpris enesestmõistetav.
Ja see teine vastuolu, mida mainisite - ehk siis see, et mida lähemalt on toit , seda parem, aga samas võib kasvada oluliselt ekspordinõudlus - mis siin nagu täpsemalt üksteist välistab? Kui Eestis apelsinid ei kasva, siis ikka ostame välismaiseid, eks ole? Sama lugu on kõrbestumisega - kui teatud piirkondades muutub maa vähem viljakaks kliimasoojenemise käigus, siis ostetakse rohkem toitu sisse. Vabandust, aga kõik sellised enesestmõistetavused lihtsalt ei mahtunud intervjuusse sisse, leheruum on piiratud.

Meenub Ülo Niinemetsa artikkel 2007 aasta teisest poolest: "Kui toit surmab ehk kõik «taimne» pole kasulik". Tookordne artikkel meenutas lugejaile transrasvade kahjulikkusega seotud teemasid, ehk siis meenutas ka meie lugejaile mõndagi, mida me iseenda jaoks teha saaksime. Ka käesolev usutlus oli hea ja huvitav lugemine, tänan artikli eest.

Aitäh artikli eest.

uinamuina! ka välismaalt tuleb ülimalt korralikku toiduainet..eirit kurki ja ka tomatit. aga keegi EI KONTROLLI! sest tuleks siis välja, et eesti põllumees PETAB ja seda ei saa lubada! MEIE peame eesti põllumehe KEEMIAVÄETISE kinni maksma! jah meie! ja siis veel lisatoetused ka. protsendiga!
Kiitke eesti toodangut loppead! Just nii nagu valitsus ett on näinud.

tegelikult toitu toodetaksegi sortimendi mõttes üle. sada liiki šokolaadi, sada liiki limonaadi ja kuidas seda saadakse, ikka keemiaga. võtame kartulikrõpsud, need erinevad maitsed lisatakse sinna ainult keemiliselt ja seda kõike müüakse ja tänu sellele peavad olema poed üha suuremad. samas kui tahaks toituda võimalikult tervislikult, siis polegi poest midagi osta.

eesti talumeeste jutt peab küll paika. eks siin on oma osa ka EL mis pakub toetuseid, toetuste eest ostetakse EL toodangut ja meile jäävad ainult võlad.

"Kui Niinemets oli 14–15-aastane koolipoiss, ei mänginud ta hommikust õhtuni arvutimänge, vaid kogus hoopis... puulehti!"

juhin tähelepanu, et kui Niinemets on sündinud aastal 1970, siis 14-15 aastane oli ta aastatel 1984-1985 ning sel ajal ei mänginud tõenäoliselt ka ükski teine ta eakaaslane hommikust õhtuni arvutimänge.

muus osas väga asjalik artikkel.

lugeda artiklit asjalikust ja tublist eesti teadlasest! Jõudu talle!

ma sügavalt kahtlen kas sajandi lõpuks on maailma keskmine temperatuur tõusnud 3 kraadi võrra, veel vähem 10 kraadi võrra nagu Niinemets siin räägib. 10 kraadi keskmise tõusu oleks ikka täielik katastroof, kõige suurem inimkonna ajaloo jooksul .Isegi Maa kokkupõrge keskmise suuruse asteroidiga või tuumasõda oleks kergem ilmselt üle elada .On ka teisi prognoose, mis räägivad sellest, et kliima loomulik tsükkel liigub tasapisi hoopis uue "väikese jääaja" suunas ja kasvuhoonegaaside toodang aitab vaid veidi seda jääaega pehmendada või edasi lükata.

Teatavasti veel 500 aastat tagasi külmus Briti rannik paksult jäässe nii et laevad ei pääsenud sadamatele lähedalegi ja Henry VIII kihutas talviti saaniga mööda Thamesi jõe jääd Buckinghami paleest Greenwichi. Ja kõigest paarsada aastat hiljem oli kliima niipalju soojem, et mingit saanisõitu Londonis enam teha ei saanud.Kliima muutus väga kiiresti ja ilma mingi inimtegevuse kaasabita.

Teine asi, mis silma torkas,on professori halvustav suhtumine ahiküttesse. Küll nüüd leidis suurreostaja, ahju on Eestis alati köetud ja jäädaksegi kütma, mets on vaese mehe kasukas. Hoopis imelik on professori suhtumine, et Eesti metsale oleks justkui kahjulik kui seda lõigatakse ja küttepuu, mis tarbepuuks ei kõlba, ahju aetakse, aga vaat Venemaa Siberi avarustelt toodud kallis gaas, vaat see on looduskasulik.Esiteks annab kohalik küte tööd ja leiba meie inimestele, on odavam ja mets on taastuv energiallikas.Maagaasi ja naftat enam juurde ei teki ja kui röögatult nafta-gaasitööstus loodust reostab ja selle põhjalikult hävitab, seda võiks professor ikkagi teada.Maamunalt annab otsida jubedamaid ja reostatuimaid kohti kui Siberi nafta-gaasiväljad, selles konktekstis gaasi promomine on räige ämber.

Küsimus: Kõik jutt tundus igati põhjendatud ja loogiline, aga mis sellel hakklihal siis viga võiks olla:

"Väldin hakkliha."

Kas peaksin tunduma muret, kuna ostan 2 x nädalas hakkliha. Mis kahjulikku sealt leida võib? (ostan tavaliselt siis kodune hakkliha, kus on 50%sea50%veis või 70%sea 30%veis)

Pole tähtis,mida sööd,peaasi,et raha ära annad.
Sama suhtumine,nagu riik rahvasse.

vaatleja
16.06.2012 12:22
"Kui Niinemets oli 14–15-aastane koolipoiss, ei mänginud ta hommikust õhtuni arvutimänge, vaid kogus hoopis... puulehti!"

See oli .... enne arvuti leiutamist.

Inimene on kiskja ja kui ta liha ei söö, siis jääb tal juba midagi saamata. Me võime küll õelda, et ma saan selle valgu ka nii kätte aga tegelikult ei ole asendamine õige. Seega selline organism on juba puudulik ja nõrgem. Seega saab juurikaid süüa vaid see kes kive tõstma ei pea vaid ainult targutab. Kui toit jõuab marketitesse siis seda on nii palju, e säilivusaeg peab olema kauem, kui paar päeva. Loodus seda ei suuda on vaja aineid. On nad E, B või C. Oluline oleks vaid see et see oleks sõimalikult tervislik E. Kes e üldse ei kannata see peab ostma omale maad ja seal ise kasvatama. Taimetoitlane on võimeline kartuleid ja porgandeid säilitama aga kes liha tahab sellel on juba raskem. Kõik teavad vast kuidas need haisvad rahvustoidud tekkisid. Ikka sellest, et liha ja kala ei olnud võimalik pikalt säilitada. Räim soolati tünni ja suvel se lihtsalt juba haises päris korralikult ka liha oli maa sees seistes ikkagi kerge haisuga. Suitsutatult se ikka kestis vähe kauem. Hapukapsas jne. Tänapäeval on soola palju tahad ja parem kaupa hoiustada. Inimkond peaks ikka vaatama pikalt edasi mitte villased sokid jalga tõmbama ja pimedatesse urtsikutesse tagasi minema. Leidkem kompromiss selle ühiskonnaga kus elate. Vaadake kui allergiline ja krooniliselt haige on ühiskond. Isegi kui elad juurikatest on kõik muu meie ümber väheke nihu keeratud. Terved ei ole mitte need lapsed kes koguaeg enda käsi pesevad vaid just need kes paljaste kätega liivakooki teevad ja poriloigust vahel vett peale joovad. Nende silmad on elurõõmu täis ja elavad kompleksideta oma elu lõpuni. Vahet pole, kas kukud hauda porgand või E ainetega lihatükk suus. Teisel juhul vast oled oma elu väheke vabamalt mööda saatnud, mitte pes pakendid lugedes ja kahvliga toidus sorkides!!!

Kui inimene sööb rämpstoitu, läheb ta paksuks. Neer ja maks ei suuda tegeleda tohutu mürgikogusega, mis rumal inimahv endale sisse suudab ajada. Niisiiis, need mürgid mis on ebakvaliteetses joogis ja toidus, ladestuvad rasvkudedesse. Mujale ei oska organism neid lihtsalt panna.
Sama kehtib loomade kohta. Tänapäeval toidetakse loomi räige keemiaga. Keemia aga ladestub rasvkudedesse. Hakklihas on aga palju rasva, kuhu on kogunenud kõik need keemilised ollused.

Selleks ongi mahetoit võtnud tohutult tuure ülesse viimasel kümnel aastal. Elan veerandi aastast piiritaga ja imestan kui häid ökopoode on tekkinud erinevatesse linnadesse, kust läbi sõidan.
Nii et, öko on tulevik. Ise ma üritan eestis olles osta väiketalu tooteid.