2007. aasta Eesti-vastased rünnakud olid oma olemuselt primitiivsed, kuid sellest hoolimata halvasid nad osaliselt meie igapäevase normaalse elu. Eesti tegi sellest õppetunnist põhjalikud järeldused, mistõttu ka usun, et täna suudaksime selliste rünnakutega paremini hakkama saada.

Ohud küberruumis suurenevad ja muutuvad paraku hirmuäratava kiirusega. Keerukamate rünnetega on vähemasti teoreetiliselt võimalik peatada lennuliiklus, seisata ja teha kohati töövõimetuks elektrijaamad, mürgitada joogivesi, halvata häirekeskuse töö, lõhestada desinformatsiooniga ühiskonda.

Küberohtude rahvusvahelise iseloomu tõttu ei piisa sellest, kui mõni riik eraldi võetuna oma kodutöö ära teeb. Vajame mõtestatud rahvusvahelist koostööd. Minimaalselt on seda vaja liitlaste vahel NATO-s, aga samavõrd Euroopa Liidus ja teisteski organisatsioonides.