Tooge tagasi analooglevi

Mure on kindlasti põhjendatud, kuid hämmastab see, kui nii teadlik inimene pole juba paar aasta jälginud digilevile ülemineku alast teavitustööd, kus on juhitud tähelepanu kõigile tõstatatud probleemide lahendustele. Kahjuks on sellised artiklid vaid võitlus tuuleveskitega, selle asemel et pöörduda asjatundjate poole, kes probleemid lahendaksid. Kui see on üldse võimalik. Mina pole vähemalt 10 aastat kasutanud õhu kaudu levi ja umbes 5 aastat olen kasutanud digilevi, kusjuures kahe erineva operaatori vahendusel, et tagada edastamiskindlus. Kui analooglevi ajal oli ikka väga sageli probleeme Soome kanalitega, siis tänapäeval neid pole, vähemasti ühe operaatori puhul. Kahtlemata esineb katkestusi, kuid see on iseloomulik tänapäeva tehnikale. Ka mobiilside ei toimi kõikjal. Oleem harjunud lihtsalt liialt mugava eluga ja iga vähimgi probleem tekitab kohe tõsist pahameelt.
Mäletan, kui esitati väga ränki süüdistusi Eesti Raadiole, kui tuli kesk- ja lühilainesaatjad välja lülitada. Täna on meie programmid kuulatavad ja järelkuulatavad üle maailma ning keegi ei meenuta enam kohisevaid raadiosaateid, mis tegelikult levisid ka vaid teatud ajal ööpäevast.

Tõesti väga paljud kurdavad digilevi halva kvaliteedi üle. Ma arvan , et asjatundjad oskavad vaid vabandusi välja tuua ja leidudb 10 põhjust , miks pilt on ebakvaliteetne. Üleminek tehtud kiirustades, et rahvalt riigi jaoks raha välja petta. Mis saab edasi , ei huvita mitte kedagi. Tõesti , miks ei võiks kasvõi üks telejaam jääda ka analooglevisse??

See ei pruugi olla teadmatus. Eeldan, et hr Otsal on probleem Lõuna-Läänemaal. Selle koha, nagu ka Põhja-Läänemaa tipu tunnistas Jüri Pihel ise Läänemaal veidi probleemseks. Asi ei ole kanalite vasrtuvõtjas, vaid ääremaas.

Mina pole digilevile üleminekuaja kehtestaja ega kiitja, küll olen aga vähemalt 2 aastat vähemalt korar kuus vahendanud huvilisteel teavet digileviga seotud probleemide kohta VR saates Huvitaja. Ka Soomes jäi esialgu mõni protsent maa territooriumist terrestriaalse digileviga katmata, täpselt samuti kui alati jääb katmata ka mingi osa maast mobiilleviga ja 4G näiteks ei jõua ilmselt kunagi igasse külla. Pealegi, on olemas satelliittlevi võimalus, mis toob lahenduse vajadusel pea kõigile. Murdosal majapidamistest jäävadki probleemid, seniks kuni analoogkanalite avbanemise järel on võimalik kasutada uusi sagedusressursse. Ants Mändmetsa väide, et ükski jaam võiks jääda analooglevisse, on ebapädev, sest see tähendaks kogu analooglevivõrgu säilitamist. Kauaks? 2012 peab kogu Euroopas analooglevi olema lõpetatud. Lisaks, nagu mainisin, on just analooglevis kasutatud kanalite vabanemine eelduseks parema levi tagamiseks digilevis ning üleminekuks HD-levile. Üksikuil inimestprobleeme on, aga need tuleb alhendada juhtumipõhiselt, mitte keerutades üles tolmu kogu ülemineku vastu, mis oli, on ja jääb paratamatuks nagu kunagile üleminek võrgupingele 220 V.

Alati on võimalik helistada numbrile 17101 ja oma muret kurta :)))

Miks tehakse kõik üleminekud viimasel hetkel? Digilevi on eksisteerinud juba pikka aega ja oma kodukohas selle laitmatut toimivust saadud kontrollida sama pikalt. Inimesed hakkavad digilevi olemasolu ning kanaleid otsima alles siis, kui analoogpilt "seinast välja tõmmatud". Oleks naiivne eeldada, et spetsialistid tulevad iga puu ja künka taha levi kvaliteeti mõõtma. Seda tehakse üldistatumalt ja kui kellelgi on personaalne probleem, siis seda lahendatakse paraku viitega. Minu arusaamine digilevist on kujundlikult järgmine. Ühel päeval otsustatakse kasutama hakata ainult lendavaid autosid ja kaotatakse kõik autoteed, millest vabanevat maad kasutatakse millegi otstarbekama jaoks. Nüüd ärkab grupp kodanikke, kes äkki avastavad, et nende lendavale autole ei olegi keegi maandumisplatsi ehitanud. Kas nende pärast peaksime kõik autoteed uuesti kasutusele võtma?

Miks kõik kardavad midagi uut. Prooviga ja harjuga, vene ajal ei kirutud kunagi avalikult nii palju ja hiljem veel kiideti mõnda asja takka järgi ka.