Praegusest mõnevõrra nõrgem euro vahetuskurss koos madalate intresside ja endiselt vaoshoitud inflatsiooniootustega tuleks Euroopa majanduste kasvule pööramisele kasuks. Nõrgem euro toetaks nii konkurentsivõimet (eksportivate riikide tulusid) kui ka euroala sisest kohanemist laiemalt. Nõrgema vahetuskursi peamine negatiivne mõju oleks eeskätt lühiajaline surve inflatsioonile ja energiaimpordi maksumusele.

Paraku jaotuks valuutakursi nõrgenemisest tulenev võit ebaühtlaselt, sest euroala suuremate eksportijate seas on valdavalt majanduslikult tugevamad riigid. Seega jõuaks nõrgema euro kasu kriisiriikideni vaid osaliselt. Selleks et positiivne mõju kanduks sujuvamalt euroalasse, on vaja avada siseturg suuremale konkurentsile. Samavõrd kui vajavad kriisiriigid uut rahasüsti, vajavad ka nende ettevõtted ligipääsu tugevamate riikide turgudele.

Nõrgenemine viiendiku jagu

Kuigi tegelikkuses ei ole viimase aja uudiste taustal märgata euro nõrgenemist, on euro vahetuskursi muutumise eeldused siiski mõnevõrra suurenenud. Euro-dollari kursi volatiilsus on alanemas viimase kolme aasta madalaimale tasemele ja madalama volatiilsusega perioodidele on varem tavaliselt järgnenud suuremad muutused valuutakurssides. Samuti on kahanenud euro-dollari intressimarginaal, kuid euro nõrgenemist ei ole sellele seni järgnenud.

Kokkuvõttes: euro kurssi mõjutavad mitmed tegurid, millest mõned räägivad vahetuskursi nõrgenemise ja teised tugevnemise poolt. Riskivalmiduse vähenedes on tavaliselt võitjaks globaalse turvasadama staatusega dollar ja vastupidi. Euro nõrgenemiseks võib anda tõuke näiteks Ameerika ja Aasia euroalast kiirem taastumine.

Nordea värske finantsprognoosi kohaselt ootavad meie strateegid pooleteise aasta perspektiivis euro-dollari vahetuskursi ligi 20-protsendist nõrgenemist. Valuutaprognoosid on alati seotud suure määramatusega, aga mõned kursimuutust soosivad märgid on selgelt olemas.