TEET KAMARIK: Kuuldused ajalehe surmast on liialdatud

 (3)
                 
TEET KAMARIK: Kuuldused ajalehe surmast on liialdatud
EPL
Barbi Pilvre keelitab artiklis „Ajaleht rätsepatööna: õlekõrs uppujale?” (EPL, 21.11) ajalehti loobuma noorte lugejate püüdmisest ja keskenduma vanematele haritlastele.

Kindlasti on see üks variant, kuidas traditsiooniliste ajalehtedega edasi elada. Esmapilgul lihtne ja toimiv. Kaugemale vaadates aga pisut kõhedust tekitav.

Vanemad haritlased on kindlasti väga väärikas auditoorium, kellele ajalehti teha, ja väärika lugejaskonna olemasolu on ajalehe eksisteerimise alus. Oht peitub aga selles, et vanem haritlaskond on kaduv väärtus ja siis pole enam kedagi, kes nende tänuväärse rolli üle võtaksid. Ajalehe lugemine traditsioonilises mõttes on suuresti seotud harjumusega. Noortel, kelle püüdmisest peaks loobuma, ajalehe lugemise harjumus puudub.


Ajalehed ristteel

Pole mingi uudis, et ajalehed on oma elutsüklis jõudnud ristteele – kuhu ja kuidas edasi? Vana moodi enam edasi minna ei saa, aga kas ollakse valmis muutuma? See, mida ajalehed kui ettevõtted toodavad ja müüvad, on tegelikult sisu: arvamusliidrite mõtted, uudised, analüüsid, sündmuste kajastamine, igapäevaseks eluks vajalik teave. Seni ollakse harjunud seda „toodet” pakkuma paberil. Interneti tulekuga tekkis vajadus uus meedium infoga täita – mis saaks olla lihtsam, kui paisata sinna ajalehtede sisu. Internet kui uus meediakanal oli uus ja tundmatu, mida alguses ei julgetud/osatud reguleerida. Uus osaline meedia söögilauas oli tundmatu ja hea isuga, keegi ei julgenud teda keelata – kes teab, mis teha võib. Kiire arengu tulemusena harjus üha kasvav online-meedia kasutajaskond saama toimetustes toodetut tasuta. Ajalehed neelasid selle mõru pilli alla, sest reklaam kasvavas majanduses aitas saamata jäänud tulusid tasandada. Praegu, kui reklaamitulud on 40% vähenenud, on lehe sisu tasuta jagamine aga suitsiidne tegevus.

Niisiis on ainus võimalus hakata müüma seda, mida põhitegevusena toodetakse – ajakirjandust. Ülejäänu on puhtalt pakendamise küsimus: kuidas kellele meeldib! Kes soovib hommikukohvi kõrvale krabisevat paberit ja trükivärvi lõhna – palun!, kes soovib avada arvuti ja saada kiire ülevaate, mis maailmas toimub – palun! Pakendite vorme on veelgi – mobiiltelefonid, elektroonilised raamatud jne.

Seega pole ajalehed kindlasti hukule määratud. Kes tahab ellu jääda, peab muutuma. Ajalehtede online-versioonid saavad ära kasutada oma operatiivsust – sündmustele reageeritakse kohe ja lugeja esmane infonälg saab kustutatud. See on kui ajakirjanduslik kiirtoit. Omaette teema on, kuidas pakkuda väärtusi, mida konkurendid pakkuda ei suuda, ajakirjandust suure tähega. See on ajakirjanduse restoranimenüü. À la carte. Oluline on eelkõige pakutava kvaliteet ja saadav elamus. Ajamõõde ununeb. À la carte tähendab ka seda, et lugeja saab valida, mida ta lugemiseks tellib. Samuti saab ta valida, kuidas talle tellitud roog serveeritakse – paberil, arvutis, telefonis või mõnel muul viisil, mida praeguseks pole veel välja mõeldud.

Äriettevõtete jaoks, mida tänapäeval ajalehetoimetused ka on, on elementaarne, et ettevõtte tulu saadakse toodete ja teenuste müügist. Seega peavad tarbijad hakkama ka ajakirjandusliku sisu eest maksma, kiirtoidu eest kiirtoidu hinda, restoranitoidu eest restorani hinda. Arvamus, et noored on ajalehtede jaoks lootusetu sihtrühm, sarnaneb suuresti väitega, et noorus on hukas. Tegelikult on noored ajalehtede jaoks väga väärtuslik seltskond. Nad on uudishimulikud, avastavad maailma ja alles otsivad seda, millele oma identiteet üles ehitada. See, et noored lehti järjest vähem loevad, on märk, et ajalehed peavad ennast muutma. Noorte jaoks on tähtis, et nendega kõneletaks kui võrdsega nendele arusaadavas keeles. Ka tahavad noored olla kaasatud, tunda, et nad on tegijad. Neid põhimõtteid eirates dialoogi ei teki ja noor, alles valmiv inimene otsib keskkonda, kus levib info, millest ta saab aru ja kus ta saab ennast tõestada.

Nii nagu ei kadunud uute tehnoloogiate tulekuga raamatud, raadio, kino, ei kao kuhugi ka ajalehed. Muidugi juhul, kui senistes mallides suurpuhastus ette võtta ja ajalehe olemus uuesti läbi mõelda. Tulevik tundub uuest vaatevinklist vaadates hoopis helgem ja mitmekesisem.

Varem samal teemal:

Barbi Pilvre: „Ajaleht rätsepatööna: õlekõrs uppujale?“ EPL, 21.11


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 3 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Isekirjastaja Amazonis üliedukas
11. veebruar 2012 03:00

Ilm

4 tunni prognoos:

-14 .. -16°C

Ilmast täpsemalt
Vaata.ee
-50%
5,- €
Talvine vaade ja hõrk menüü rannarestoranis PAAT -50%
Vaata
Roma Gold juveelikaupluste ahvatlev kinkekaart -50%


M-kindlustus
SMS laen